Palju on neid, kes arvavad, et elu on nautimiseks ja seda tuleks elada täiel rinnal. Ometigi ei tea ma kedagi, kes minu hinnangul ka tegelikult nii teeks. Kõiki seovad erinevad kohustused, seadused, tunded ja sõltuvused, mis paratamatult panevad enese tahtmisi alla suruma ning tegema seda, mis on kohane või vajalik. Karl Ristikivi teose ,,Hingede öö" viies süüalune Sixten oli kohtu all just nimelt pideva mõnutunde otsimise pärast. Teda süüdistati ka isekuses ja vaid endale elamises. Ühiskonnal on igaühe suhtes teatud ootused ning võttes eesmärgiks epikuurlasliku nautlemise, tekib konflikt ning kulmukortsutamine on kerge tulema. Eneseületuse soov on juba kord inimloomuses. Vaid vähesed emotsioonid suudavad ületada seda rõõmu, mis pärast pikka ja vaevalist tööprotsessi ,,vilju noppides" valdab. J.R.R.Tolkieni teose ,,Sõrmuste isanda" peategelase Frodo teekond Mordorisse oli täis tuleproove ja kaotusi.
Iga loomispäeva erilisel ja lähemal vaatlemisel selgub, et Jumal kuulutab loodud heaks nende endi pärast, mitte nende kasulikkuse pärast inimesele. Sama arusaamu väljendab Jumala kõne Iiobi raamatus (peatükkides 38:41). Headus tähendab ka omavahelist seotust, mis on ökoloogiline printsiip. Jumal kuulutab kogu loodu ’’väga heaks’’(1 Ms 1:31). See kuuendal päeval väljendatud kiitus ei ole mõeldud ainult inimestele, nagu inimene oma isekuses on tõlgendanud, Jumal kuulutab siiski väga, väga heaks pärast seda, kui ta on vaadanud kõike ja näinud , kuidas kogu loodu üheskoos toimib nagu omavahel seotud elav ökosüsteem. Loodu headus või hüve tekitab meie jaoks tänapäeval eetilisi küsimusi. Hüved võidakse võrdsustada eraomandi mõistega ( Jeesuse lugu mehest, kes ehitab suuremad aidad, et mahutada ära kogu oma vara lk. 12:18, 19) olles sellega eksiteel. Jeesus hoiatab ohtude eest, mis kaasnevad vaid
5 midagi paremat ei ole ju olemas? Võib ju olla, et selle sama „patu“ pärast ei täida me kunagi kogu oma potentsiaali. Võib-olla selle sama „patu“ pärast olengi isekas, sest pean iga hinna eest pingutama, et saada neid „häid asju“, pean pingutama, et tõestada, et olen keegi! Kas ei või olla, et lõpuks on kõigi probleemide põhjus selles samas isekuses, selles samas „patus“? Võib-olla see, mis on maailmas paigast ära, ongi „patu“ põhjustatud? Tean, et võib vabalt olla, et sinus tekitab väikest või mitte nii väikest vastumeelsust kuulda sõnu nagu „kirik“ või „Jeesus“ või isegi seesama „patt“, aga kas oled kunagi proovinud vaadata eelarvamusteta seda sõnumit, mida kristlus kõneleb? Sõnumit sellest, et on olemas intelligentne looja, Jumal, kes on algusest peale teinud meid