Agraarajastul sellised probleemid puudusid, toit oli puhas ja kasvatatud neile loomupäraselt. Puudus vastav tehnoloogia, igasugused söödad ja erinevad väetised, mis kiirendavad toidu valmimis protsessi. Inimesed olid harjunud saagi ja toidu nimel vaeva nägema, ei rõhutud kiirusele ja mugavusele nagu tänapäeval kombeks. Nüüdisajal ostavad enamus inimesed oma toiduained poest, teadmata mis tingimustes need on kasvatatud. Agraarajastu isekasvatatud toit oli tänapäevasega võrreldes eelkõige puhas ja täisväärtuslik. Keskkonnasäästlikkus seisnes agraarajastul ka liikumisvahendite kasutamises. Tol ajastul liigeldi peamiselt hobustega või ka jalgsi. Puudusid erinevad õhku saastavad liiklusvahendid, mis oleksid keskkonna kvaliteeti rikkunud. Tänapäeval kasutatakse liiklemiseks enamasti autosid ja ühistranspordi vahendeid. On aga teada kui palju paiskub nendest õhku saasteaineid, mis muudavad meie oma sissehingatava õhu koostist
Brigita Piller Kerli Süda Maria Mironova Kust on pärit toidukaubad, mida sina või sinu pere iga päev tarbib? Enamik tarbivatest igapäeva kaupadest on kodumaine, näiteks leib, sai, kartul, piim, vorst, liha jne Välisriikidest on pärit mitmed puu- ja köögiviljad, näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame ka isekasvatatud puu- ja köögivilju Maitseaineid imporditakse samuti välisriikidest, näiteks suhkur Taanist, sool Rootsist jne Igapäevaselt tarbitud kohv on pärit Columbiast ning tee Inglismaalt Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Kuna paljusi toidukaupu pole võimalik Eestis toota ega kasvatada, tuleb neid teistest maadest sisse osta (kohv, eksootilisemad puuviljad jne) Samuti, et oleks suurem tootevalik, kuna
elutingimused on paremad (kanalisatsioonist tuleb vesi), töökohad on lähemal ja neid leidub siin rohkem, palgad on kõrgemad. Kui enamik inimesi kolib maalt linna siis on tööjõupuudus maapiirkondades suurem ja vajatakse agrotehnikat( mis maksab suure hulga raha) sest ei leidu piisavalt inimesi, kes tegeleks muldade väetamise, lupjamise,harimisega,kivide korjamise,künnitöödega jmst, mullad muutuvad väheviljakamaks, suured põllud jäävad hooldamata, isekasvatatud toitu jääb vähesemaks, peab hakkama rohkem toitu väljast sisse ostma, linnastumise tagajärjel võivad kõlbikud ja sageli ka viljakad alad mattuda hoonete alla, mullad hävinevad 2. Analüüsida regionaalseid demograafilisi graafikuid ja teha korrektsed järeldused. - 3. Roheline revolutsioon ja selle mõju keskkonnale. 1960. aasta mürkide üleküllus: 1) Saagirohkete sortide kasutuselevõtt: kääbusnisu-lühikõrreline, riis.
annaabi.ee 
