Laps ise avastab- õpetaja on selle juures tugi. Montessori pedagoogika- loodud Maria Montessori (esimene naine, kes sai ülikooli õppima minna) poolt. JUHTLAUSE: “Aita mind, et saaksin seda ise teha!” Lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik, ei ole mõttekas eristada intellektuaalset, füüsilist, sotsiaalset külge. Tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu ning lapse õppimine peab olema isejuhitav. Rühmas on oluline roll keskkonna. Keskkond peab olema paindlik, kohanemine lapse vajadustega. Keskkonnas peavad olema erinevad materjalid ja ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidevuse. Lapse tundlikkuse etapid: o - 0-3 a meeleorganite arendamine, aistingute, tajude arendamine o - 1,5-4 a lihaste ja koordinatsiooni arendamine, käe ja silma koostöö o - 2-4 a liigutuste peenmotoorika, aja-ruumi suhted, osade ja terviku suhe
Maria Montessori 1870-1852) uuenduslikud ideed olid revolutsioonilised tollaste ideede valguses. Montessori on lapse loomust kirjeldanud järgmiselt: l · laps loob end oma sisemiste jõudude abil; · talle on loomuomane uudishimu ja teadmisjanu; · lapse arengus on tundlikkuse staadiumid, mil on tal teatud oskusi kergem omandada; · laps on tervik; · tasakaalustatud isiksuseks areneb laps töö kaudu; · last ei tohi lahutada loodusest; · õppimine on isejuhitav ja eeldab vabaduse atmosfääri; · lapse käitumis- jm häired on reaktsioonid, millega laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Steiner- pedagoogikat tuntakse ka Waldorf-pedagoogika nime all. See toetub Rudolf Steineri (1861- 1925) kasvatusteooriale. Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemussest ja selle arengust
M. Montessori õpinud inseneriks ja arstiks (esimene naissoost arst). Algselt tegeles puuetega lastega. Koostas oma teooria lapse arengust, filosoofiline alus lapse ja õppimise olemuse kohta. Juhtlause: ,,Aita mind, et saaksin seda ise teha!" Montessooripedagoogikas rõhutatakse, te lapsele on omane loomulik uudishimu. Laps on tervik, erinevaid külgi pole mõtet eristada. Laps areneb töö kaudu ning lapse õppimine peab olema isejuhitav. Õpetaja ülesanne on abistada last tegevuse organiseerimisel, toetada teda individuaalse tee leidmisel, oma loomuse realiseerimisel. Perega koostöö alus on vastastikune austus lapse vastu. Montessooripedagoogikas on oluline roll keskkkonnal. Keskkond peab olema paindlik, kohandatav vastavalt lapse vajadustele. Keskkonnas peavad olema erinevad materjalid, ülesanded, mis tagavad õppimise järjepidevuse. Domineerivad tegurid: hele ruum ja mööbel, palju
annaabi.ee 
