Optikaga tegelevad füüsikud moodustavad ülejäänud füüsikakogukonnast suuresti eraldunud osa, millel on oma identiteet, ühendused ja konverentsid. Peale optika kui füüsika haru on olemas ka rakendusoptika, mis on üks tehnikateadustest. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Optika" Valgusallikad Kuumad kehad (Päikese pind, küünlaleek, lambi hõõgniit) on isehelendavad. Enamik esemeid meie ümber ise ei helendu. Me näeme neid ainult siis, kui mingi valgusallikas neid valgustab. Läbipaistmatud esemed saadavad (peegeldavad või hajutavad)osa nende pinnale langevast valgusest kõikides suundades tagasi. Ehkki sellest valgusest jõuab meie silma ainult osa, me näeme neid esemeid. Kas keha paistab meile läikivana või matina, mustana või värvilisena, sõltub juba selle keha pinna omadusest.
sammaaegselt tekkinud kaksiktähti. Rekalibreerimine võib tähendada 20% suurust massierinevust tüüpiliste noorte tähtede puhul ja isegi 50% massivahet väga kergete tähtede, näiteks pruunide kääbuste puhul. Uuringust võtsid osa veel doktorandid Phillip Cargile ja Alicia Aarnio Vanderbilti Ülikoolist, Aaron Geller WisconsinMadisoni Ülikoolist ning Eric Stemples Sotimaa St. Andrewsi Ülikoolist. Maailmaruumi sügavustes liiguvad kõlatult tähed - isehelendavad päikesed. Kaugused, mis neid lahutavad, on keskmiselt sada miljonit korda suuremad nende läbimõõtudest; kui tähtede aine oleks ühtlaselt laiali paisatud nendevahelises ruumis, täidaks üks gramm kuubi, mille serv on 500 kilomeetrit; see aine oleks siis 1020 (üks kahekümne nulliga) korda kergem kui õhk ning sellega täidetud ruum vääriks tühja ruumi nimetust palju suurema õigusega kui füüsika laboratooriumide kõige hõredam vaakuum. Võiks arvata, et nii suurte tühikutega
heleduse saamine on raske. Sobib väiksemate ekraanide valmistamiseks Aktiivmaatriksiga OLED – kasutatakse TFT-maatriksit, millega juhitakse voolu igas ekraanivälja punktis ja määratakse tema heledus. Tavaliselt iga punkti kohta kaks transistorit: üks salvestab energiat ja teine juhib helendamiseks vajalikku voolu. Voolukaod on oluliselt väiksemad, sobib ka suuremate ekraanide valmistamiseks. OLED eelised: õhukesed ekraanid, kuna kiirgab ise valgust; kiire; isehelendavad elemendid vaatenurk on lai; võimalik valmistada painduvale alusele; valmistamise tehnoloogia on lihtne; must on kvaliteetsem kui LCD-ekraanil OLED puudused: elemendid kaovad suhteliselt kiiresti keemiliste reaktsioonide tõttu; suhteliselt kõrge hind; värvide balansiga on probleeme; veekahjustused võivad oluliselt lühendada tööiga; UV-kiirgus kahjustab OLED-i; välistingimustes loetavus halveneb; valge värvi saamiseks on vaja suurt voolu
annaabi.ee 
