korrasolekut täies ulatuses ise. Halduri (haldusagendi e –konsultandi) mudel – see on põhjendatud juhul, kui omanikul puudub võimalus korrashoidu ise korraldada. Põhjuseks võib olla: Oskuste puudumine; Ajapuudus; Korralduslik suutmatus (kui omanikke on mitu). Korterelamu ja haldusmudelid Ainuomandis olevate korterelamute puhul on võimalik kasutada kõiki nelja haldamise põhimudelit: Eraisiku ainuomandis olev korterelamu - isehaldamine; Juriidilise isiku omandis olev korterelamu. Kaasomandis olevate korterelamute puhul on võimalik valida erinevaid põhimudeleid: Kui korterelamus pole korteri- või elamuühistut – ametisse määrata valitseja; Korteri- kui elamuühistu puhul – alustada ise haldamis mudelist; Üleminek haldusagendi mudelile 3.3. Ühiskonna mõju kinnisvarakeskkonnale 3.3.1. Ehitis ja keskkond
täies ulatuses ise. Seega sisuliselt omaaegne taluperemehe mudel. Kuigi enamik eramute ning ka muuotstarbeliste väikekinnistute omanikke väidab ka praegu, et nemad teevad kõik korrashoiutööd oma kinnistutel ise, on tänapäeval absoluutses tähenduses selline isetegemine ebareaalne. Tegelikult on igapäevaselt kasutuses kaks terminit, mille sisu on antud teema puhul vaja selgitada isetegemine ja isehaldamine. Võttes aluseks korrashoiustandardis toodud jaotuse, näitavad seitse põhigruppi väga selgelt, milline saab olla omaniku pädevusala "isetegemise" puhul. Iga omaniku kohustus on hallata oma vara ning kanda ka omanikukohustusi, seega grupid 100 ning 500. Samas eriti tehnohooldustööde (200) puhul on üha enam vaja pöörduda eriväljaõppe saanud oskustööliste (hooldajate) poole abi saamiseks (kuig osa nendest
annaabi.ee 
