kui ebausaldusväärsed koos teiste eesti sõjaväelastega tööpataljonidesse. Aastal 1942 algas neist Punaarmee eesti rahvusväeosade moodustamine. Need mehed, kel õnnestus Eestis Nõukogude mobilisatsiooni eest kõrvale hoida, võitlesid 1941. a suvel siin puhkenud küllaltki verises Suvesõjas sissisalkadena (nn metsavennad) ja Saksa vägede koosseisus moodustatud väikeste üksustena taganeva Punaarmee vastu. Pärast Nõukogude vägede väljatõrjumist Eesti pinnalt saadeti eestlaste iseformeerunud üksused Saksa väejuhatuse poolt laiali. Ent rindeolukorra halvenemise tõttu hakati peagi taas formeerima eesti vabatahtlike üksusi Saksa ülemjuhatuse all. Hiljem võeti mehi Saksa väkke ka kohustuslikus korras, seda nii teenistuskohustuste raames (politseinike ajutine suunamine politseipataljonidesse) kui ka mobilisatsioonidena. 1942. a alustati Eesti SS-leegioni moodustamist. Paljudel kutsealustel õnnestus põgeneda Soome, kus nad asusid Soome armee teenistusse (nn soomepoisid).
Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4. Spordiorganisatsioonid. Selleks, et tegeleda spordiga koos teiste inimestega vajame me sotsiaalseid struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis tegutsevad ilma kindlate sotsiaalsete reegliteta, nagu laste meelehutuslik sportimine ja mängimine, kuulumise spordi organisatsioonilise vormi alla. 5. Spordi reeglid. Spordiga seotud tegevused on vähemal vöi suuremal määral seotud reeglitega. 6. Eetilised väärtused. Sellised väärtused nagu osavötjate heaolu, ebavördsuse puudumine, vöistkonna
annaabi.ee 
