S1(mis on normaal olekus avatud) ja me selle alla vajutame jõuab vool relee mähisesse, mille tulemusen tekib mähises elektromagnet, mis sulgeb teise jõuahela abiahelas normaalselt avatud (relee)kontaktid. See on vajalik selleks et surunupplüliti S4 allavajutamilel jõuaks vool kontaktorisse K2. Iseennistuv surunupplüliti S2 Kui vool jõuab iseennistuva surunupplülitini(mis on normaalolekus avatud) S2 ja me selle alla vajutame, pääseb vool edasi iseennistuvale lülitile S3(mis on normaal olekus suletud), sealt edasi termorelee abikontaktidesse TR1 (samuti normaalolekus suletud) ja sealt esimese jõuahela juhtahela kontaktorisse K1,mille tulemusena sulguvad esimese ahela kontaktori abikontaktid(K1) ja jõuahela K1 kontakdid. Iseennistuv surunupplüliti S3 Kui vool läbib iseennistuvat surunupplülitit S3(normaalselt suletud) ja me selle alla vajutame katkeb vooluahel esimeses kontaktoris K1 avanevad jõuahela kontaktid ja tarbija antud juhul M1(el
230 V. Elementide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse vaskjuhtmeid PL-1,5 (PVC isolatsiooniga, ristlõige 1,5 mm²). Skeemi töölepanemiseks lülitame sisse kolmepooluselise kaitselüliti F1, mille tulemusena süttib signaallamp H1 (läbipaistev), peale seda lülitame sisse ühepooluselise kaitselüliti F2, süttib signaallamp H2 (punane), mis signaliseerib, et sekundaarosa on pingestatud. Mootori käivitamiseks tuleb vajutada sulguva kontaktiga iseennistuvale surunupule S2. Vool läbib kontaktori KM mähist, tema jõukontaktid ja abikontakt KM sulguvad ja mootor hakkab pöörlema, millest annab märku signaallamp H3 (roheline). Nagu eespool oli juba mainitud, toimub mootori käivitamine iseennistuva nupu S2 vajutamisega. S2 vajutamisega tekitatud vooluringi "säilitamiseks" on ettenähtud abikontakt KM (hoide- ehk omatoitekontakt). Abikontakti puudumisel toimub pärast S2 ennistumist mootori seiskumine.
annaabi.ee 
