Teisisõnu oleme kaasa saanud enesearendamise tungi. Ja teine aluselemnt on see et inimesel on sisiemine kalduvus areneda keerukuse ja edasiliikumise suunas. Vajaduste rahuldamise komponent on ka kaasatud. Kui KK suudab neid vajadusi rahuldada toimub normaalne areng ehk areng keerukuse suunas Sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Vajadused määravad käitumise (neid vajadusi tuleks rahuldada): Autonoomsus (autonomy) – vajadust ennast rahulda; kuidas ma iseenndast juhin, tegutsemse vaba valik. Kui inimese käitumist sundival moel ei suunata ja ei kontrollita aitab autonoomsusele kaasa. Kui toimub kontroll siis auto. vajadus jääb rahuldamata. Ise juhtimist ja ise otsustamist. Iseenda käitumise reguleerimine. Kompetentsus (competence) Seotus (relatedness) Individuaalsed erinevused: Põhjuslikkuse orientatsioon o Autonoomsus– kus on kontroll ja kus on põhjused
sest tõestatakse ära midagi, mida metafüüsika põhiprintsiip ei luba. Näivus tekib valedest eeldustest; kriitika on eristav mõtlemine ja seega olulised eristused on tegemata ja see eristus on see, et asjades iseendas ja nähuvuses endas. Sellest tuleneb see olukord. Prg. 52b. Ei saa kogemusega ümber lükata kõigil juhtudel, kui sinu poolt seostavad mõisted on puhtad ideed, mida ei saa kogemusega edasi anda. Dogmaatikauimast äratamine on siin immanetne ehk tuleb asjast iseenndast(Hume’i puhul tuli äratus väliselt). Tuleb siin kas loobuda üldse või leida mingi teine filosoofiline lähtekoht, milleks on kriitiline filosoofia, mis vastab trad metafüüsika ebaõnnestumisele. Neljanurke ring on vasturääkiv lause. Sellise puhul saab omistada kaks välistavat tunnust ja paratamatult edasine arutlus muutub mõttetuks. Siin on selge, et tegemist on vastuolulisega; antonoomia puhul ei pruugi teada. Prg. 52c. Kriitiline filosoofia: eristus
annaabi.ee 
