Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Mateerias peitev võimalikkus rakendub tegelikuks- see tähtsam, keegi järgneb ajaliselt võimalikkusele. Kogu maailm pidevas liikumises, mis avaldub põhjusliku vastasmõju kaudu. 7. subjekt iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (nt. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. 8. objekt vastas- ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt objekti suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd seda tunnetab. 9. ratsionalism suund tunnetusteoorias, mis peab mõistust ainsaks tõese teadmise allikaks
Dedukstioon on tõene siis kui aksioomid on tõesed. Millistele aksioomidele rajada filosoofia? Tema arvates peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas ta metoodilist kahtlus. Kas filosoofia saaks rajada meelelistele kogemustele, kuid meeled petavad meid vahel. Mõtlen, järelikult olen- uusaegse pöörde moto, ratsionalismi lähtekoht. Subjekt- iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised muutuvad selle jaoks objektiks. Objekt- vastas-ese, see mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse maailm on niivõrdk ui subjekt seda tunnetab. Mõtleva mina subjektiivsus on d-l olemise garantiiks. 11. Ratsionalism- tähtis koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, mille peale peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutad
Kas filosoofia saaks rajada meelelisele kogemusele? See tundub ju vahetuim. Kuid meeled petavad meid vahel, ka unes tundub meile, et teeme midagi jne. ... ,,Mõtlen, järelikult olen" (Cogito, ergo sum) ongi uusaegse pöörde moto ja tulevase ratsionalismi lähtekoht. Mõtlemine alati millestki + see, et mina mõtlen. Siit hakkab kujunema uusaega määrav subjekt-objekt suhe, mis viib ka teaduste tormilise arenguni. SUBJEKT (kr. hypokeimenon). Iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (näit. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus
annaabi.ee 
