lauakombeid tutvustada või kauplusse sisenedes sedasama lihtsat teretamist õpetada, rääkimata millestki muust. Need on alkohoolikute või lausa asotsiaalsete perede vanemad. Sellistel vanematel, minu arvates, võiks puududa õigused järglastele, sest järglaste saamise õigusega ja selle õiguse kasutamise ning realiseerimisega käib käsi- käes kohustuste võtmine maimukese eest hoolitseda. Alkoholisõltlased ei saa hakkama iseendagagi, rääkimata kellegi teise, kolmanda, neljanda.....eest vastutamisega. Jah, võib juhtuda, et üks kord, elu pahupoolega kimpus olevasse perre sünnib laps, siis tugevamad ühiskonna esindajad näevad ja püüavad, võibolla lahendavadki probleemi aidates pere õigele teele, või siis nagu enamasti, eemaldatakse laps negatiivsest elukeskkonnas lastekodusse. Järgnevast mina enam aru ei saa- kuidas on võimalik, et lootusetud ja oma elukombeid
sillutada teed võimutüüri juurde. Lisaks aitab eetika lahendada konflikte õigluse huvides ja korra alusel ning aidata kaasa inimsuse arengule/õitsengule. Eetika eesmärk Õpetatakse, kuidas saada vooruslikuks ja kõlbeliseks; Oluline pole nähtuste mõistmine, vaid tegevus; Peab näitama, kuidas saada tubliks ja vooruslikuks; reguleerib käitumist teise inimesega, inimgruppide vahel, inimese loodud asjade ja iseendagagi; õpetab mõtlema väärtustest. Eetika jaotised Eetika kui distsipliin jaguneb järgmiselt: 1) teoreetiline eetika, 2) praktiline eetika. Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks: · Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste