nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps vajab rahu, korda, regulaarsust ja reegleid. Ta rõhub lapse isealgatuslike ideede ja teostuse tähtsusele, loovuse arengule ning kogemise tähtsusele. Montessori pedagoogika alusel töötavad lapsed 8-10 liikmelistes gruppides. Õppetöö tehakse kolmeosalise tunnina, milles esmalt õpetaja tutvustab mingeid esemeid või nähtust, siis kontrollib lapse teadmisi. Juhul kui laps vastab valesti ei paranda õpetaja teda vaid asub tagasi esimese tsükli juurde. Kui laps vastab õigesti, annab ta juurde veelgi teadmisi kolmandas osas.
eelkõige lõppkasutajaga seotud tegevuskulud ja orienteeruvad kulud seoses arvutisüsteemide tõrgete ja aegajalise seiskumisega. Lõppkasutaja tegevuskulude all tuleb arvestada orienteeruvaid/planeeritavaid kulutusi, mis lähevad näiteks: ·kolleegide abistamiseks IT kasutamisel; ·juhuslikeks IT alasteks õpeteks; andmefailide haldamiseks (oskamatus neid operatiivselt käsitleda); ajakulu seoses ebaotstarbeka tegevusega (nt. arvutimängud, surfamine veebis jm); isealgatuslike programmiosade või kasutajaliideste loomisele. Antud kulutusi on võimalik mõõta kasutajate või üleettevõtteliste küsitluste abil. "Seisva süsteemi" kulud on kaotatud produktiivsusega seotud kulud, mis on põhjustatud arvutivõrgu, töökohaarvuti, serveri, printeri jms riketest. Siia kuuluvad ka: ·olukorrad, kus lõppkasutaja ootab abi oma probleemide lahendamiseks
annaabi.ee 
