! palju pere pidäjä ! ! kullatse krooni kandaja. Vastandlike mõtete kõrvutamine on VASTUSEADE e ANTITEES ! ! Riimiga laul on ilus ja sügav, riimita ilus ja sügavam ! Kui tahad mind vihata vihka siis mind, ma lähen ja leinan ja armastan sind Vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida ka ASTENDUS --> tähenduslik tõus või langhus ehk GRADATSIOON (vt ka liialdus ja vähendus). Kus nutab isatu poega, sinna kaevu kaevatakse; kus nutab ematu tütr, sinna uhkab allikas; kus aga nutab orjake, sinna tiigike tehakse; kus aga nutab vaenelapsi, sinna jäänud järvekene; kus aga nutab leskinaine, sinna jooksemas jõeke. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ILUKÕNELAUSED ehk RETOORILISED LAUSESTUSED > Retooriline küsimus ! ! ! ! ! --> Pöördumine ! ! ! ! ! -> Hüüatus ! ! Kas siis selle maa keel ! ! Laulo tules ei voi ! ! Taevani toustes ülles !
eeskujude järeleaimamisel põhinevat kõneõpetust, pidevat harjutamist ja kogemusi. Vt ka kõne. retooriline küsimus stilistiline kujund, küsilause vormis väide, mis ei vaja vastust.Näide: Vaene laps Oh mina mannetu, oh mina õnnetu: kuhu ma lä'en? Võõras ei võta mind, tuttav ei taha mind: kuhu ma jään? Oh mina majatu, rahu ja rajatu: kuhu ma jään? Kohus ei kaitse mind, talud ei toida mind: kuhu ma lä'en? Oh mina isatu, oh mina ematu: kuhu ma lä'en? Armu ei ole mul, aitajat pole mul: kuhu ma jään? (Jaan Bergmann.) retsensent arvustaja; arvustuse ehk retsensiooni autor. retsensioon vt arvustus. retseptsioon teose vastuvõtt lugejate poolt. riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi
annaabi.ee 
