isasõied. (mesiputk, putkad) Tolmnemine: Mittetolmlemine: apomiksis - seemnete moodustumine ilma sugulise protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus). Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on
Valguslembene püsik. Taime risoom on roomav, jäme, rohkearvuliste võsunditega. Vars püstine 60-150 cm kõrge. Lehed vahelduvad, lühikese rootsuga või rootsuta, süstjad, 5-12 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Õied 0,5-1,5 cm raagudel, koondunud tipmistesse kuni 40 cm pikkustesse kobaratesse; õitsemine algab kobara alt. Õied punased; tupp on kuni 12 cm pikk, kroonlehed 12-18 mm pikad. Algul avanevad tolmukad, siis emakas; esineb nn. eel-isasus. Õitseb juunist septembrini. Viljaks 4-8 cm pikk kupar, milles suurel arvul karvatutiga lendseemneid. Kuiva ilmaga hõljuvad seemned õhus kaua, kandudes katustele, müüridele. Seeme idaneb vaid valguse käes. Paljuneb nii vegetatiivselt kui seemnetega. Kasutamine: taime noored võrsed sobivad koduloomadele söödaks. Noored lehed kõlbavad kasutamiseks salatina. Kuivatatud lehti kasutati Ingeri külades hiina tee
annaabi.ee 
