- käed jäid vabaks, mis soodustas tööriistade kasutusele võtmist - arengut soodustas pigem kohanemine erinevate keskkondadega bioloogilised muutused - vaagnaluu laienemine => sündisid suurema peaga järglased - järglased sünnivad enneaegsetena => vajasid rohkem hoolt ja tähelepanu => emotsionaalne ja sotsiaalne areng - emased muutusid seksuaalselt vastuvõtlikeks => paarissuhe areng, vähenes isastevaheline konflikt - kuna järglased sünnivad ebaküpsetena, on aju arend postnataalselt pikem => sõltub rohkem keskkondlikest teguritest ja võimaldab arengu käigus rohkem kogemusi assimeleerida - püstine asend muutis aju verevarustust, suurem vere hulk aitab aju paremini maha jahutada => võimaldas ajul suuremaks kasvada sotsiaalne ja keeleline areng - ette arvamine, mida teised mõtlevad, tunnevad või kavatsevad
7. AGRESSIIVSUS, SUNNIVÕIM JA VIHA Agressiivsuse tüübid · Inimlik agressiivsus ei tekkinud spetsiifilise kohastumusena spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, vaid erinevate, ellujäämise seisukohalt eluliste probleemide lahendamiseks · Moyer (1976) eristas loomadel kaheksat eri tüüpi agressiivsust, mida ühel või teisel kujul ka inimkäitumises leida võib: kiskjalik agressiivsus (loomuliku saagi suhtes, avaldub ka jahi- ja kalameestel) isastevaheline agressiivsus (mida kinnitab asjaolu, et 87 % vägivaldsetest kurjategijatest USAs on mehed) hirmust tingitud agressiivsus (avaldub imikuil alates 5-st elukuust nende randmest kinnihoidmisel) territoriaalne agressiivsus (seadused annavad inimesele õigusi oma territooriumi kaitsta) emalik agressiivsus (reeglina emad kaitsevad oma lapsi kõigi kättesaadavate vahenditega) ärritusagressiivsus (frustratsiooni, valu, deprivatsiooni ja muu suuremõõdulise stressi mõjul)
annaabi.ee 
