jättes endast maha karbi tühja koja. Rannakarpide kasvandustele põhjustavad meritähed olulist kahju, seetõttu on kasvanduste töös tähtis osa meritähtede tõrjel. PALJUNEMINE Meritähed on lahksugulised, ent mõlemast soost isendid näevad ühtmoodi välja. Sugunäärmed paiknevad kiirtel ning toodavad miljoneid sugurakke (muna- või seemnerakke), mis lastakse vette spetsiaalsete avade kaudu. Väljalastavad emassugurakud segunevad isassugurakkudega, mis pärinevad ligiduses asuvatelt isenditelt. Viljastatud munarakkudest arenevad bilateraalsümmeetrilised vastsed (kahepärgsed bipinnaariad). Pärast mõne nädala möödumist, mil vastne toitub energiliselt mikroskoopilistest vetikatest, moondub ta haruvastseks. Varsti laskub ta merepõhja, kinnitub sinna iminapaga ja teeb läbi veel ühe moonde, kus vastse eesosa taandareneb, magu sisaldavast tagaosast aga kujuneb noor meritäht. Aasta möödudes on meritäht 10 cm
liikuvusega. Tavaliselt on isassugurakk väiksem ja liikuvam kui emassugurakk. Nii on see näiteks põisadrul. Paljudel vetikatel, sammal- ja sõnajalgtaimedel tekivad sugurakud vastavais suguorganeis- anteriidis ja arhegoonis. Anteriidis tekivad isassugurakud. Emassugurakud, sageli küll üksainus munarakk, tekivad arhegoonis. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbides on tolmukotid, milles valmivad tolmuterad isassugurakkudega. Emaskäbides aga paiknevad seemnealgmed. Pärast tolmemist ja viljastamist arenevad emaskäbides seemned. Õistaimedel on sugulise paljunemise organ õis. Kui emaskäbis paiknevad seemnealgmed paljalt käbisoomuste vahel, siis õies on nad sigimikus. Okaspuudega võrreldes on teine oluline erinevus selles, et õistaimedel toimub kaheviljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmuterast kasvab välja tolmutoru, milles on kaks isassugurakku. Erinevalt loomade isassugurakkudest(spermatosoididest)