tagarindmiku ja tagakeha esimest lüli. Tagatiivad laiad ja lehvikjad, eesservas sarvplaadike; puhkeolekus volditakse mitmekordselt kokku. Käigujalad; lühikesed ja kolmelüliliste käppadega. Kasutatakse liikumiseks ja keha puhastamiseks. Tagakeha väga liikuv; koosneb 11 lülist; emastel on kaheksas ja üheksas lüli kokku kasvanud. Tagakeha tugevate kitiseerunud plaatidega; liitekohad moodustavad küljel siksakjoone. Tagakeha kümnenda lüli seljaplaadil asuvad lülistumata urujätked; isasputukatel arenenum. Kolmanda ja neljanda lüli vahel asuvad haisunäärmed. Isassuguordanid asuvad üheksanda ja kümnenda tagakeha lüli piiril; emastel seitsmenda ja kaheksanda lüli vahel. Nahktiivalised on kosmopoliidse eluviisiga, elades kõikjal maailmas. Tuntumaid esindajaid on harilik kõrvahark. Selts: Kevikulised (Plecoptera) Pikkus ulatub 3mm-5cm. Värvus mustad, pruunid toonid. Keha dorsoventraalselt lamenenud. Pea kolmnurkne. Hästi arenenud liitsilmad; laubal ka kolm/kaks täppsilma
Eestis on levinud sääse Culex pipiens pipiens alamliik, kes ründab peamiselt linde. Alamliik Culex pipiens molestus ehk majasääsk elab looduses soojematel aladel (Lõuna-Euroopa). Meil elab see alamliik ainult elamutes, eelistades keskküttega kivimaju ja on elanikele väga tülikas kaaslane. Tema vastsete arenemiseks piisab ainult lillevaasis olevast veest. Surusääsklased on välimuselt pistesääskede sarnased, kuid ei ime kunagi verd. Valmikud on lühiealised, ei toitu. Isasputukatel on sulgjad tundlad. Vastsed arenevad veekogude põhjamudas ja moodustavad seal bentose biomassist põhilise osa. Mõnede liikide nagu Chironomus plumosus vastsete veri on punane. Kihulased on väikesed, mõne millimeetri pikkused, jässaka kehaga, kärbseid meenutavad sääselised. Vastsed elavad kinnitunult vooluvetes, kus voolukiirus on vähemalt 0,1 m/s. Kinnitumiseks on neil tagakeha tipus kinnitusketas ja hingamiseks rindmikult väljaulatuvad jätked
annaabi.ee 
