Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"isaslinnust" - 3 õppematerjali

Raudkull
1
doc

Raudkull

Raudkull Accipiter nisus Raudkull on haugaste alarühma tüüpiline esindaja.Ta üldpikkus on umbes 30-40 cm, tiiva pikkus 18-26 cm ja kaal 120-280 g. Emaslind on isaslinnust tunduvalt suurem. Täiskasvanud isaslind on ülapoolelt mitmesuguse varjundiga sinihall, kiird mustjas ja kulmutriip valge, kuklal on valged tähnid. Sabaalune on nii isasel kui ka emasel valge. Noorlinnul on esimeses sulestikus ülalpool pruun ookerjate ja roostjate suleääristega;kuklal on valged laigud;hoo-ja tüürsuled on helepruunid tumepruunide põikvöötidega;alapool on ookerjas, roostjas või pruunikas, pruuni või tumeruske vöödilise põikmustriga,pugualal ja rinnal on

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
METSIS
24
doc

METSIS

Seetõttu võib meil kuulda mõlemaid lauluvorme, aga ka nende vahepealset laulu (pealöök jääb nõrgaks plumpsuks). Mõlemaid alamliike võib kohata kogu Mandri-Eestis, domineerib siiski kesk-vene alamliik. Välimus Peamiselt musta sulestikuga metsisekukk kaalub 4–5 kg, ookrikirju metsisekana on märksa väiksem-1,5–2 kg. Metsise isaslindude sulestik on peamiselt läikivmust ning neil on suur saba, mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse. Isaslinnust ligi poole väiksem emaslinnu sulestik on ookrikirju, rinnal on suurem roostepunane laik. Metsisekukkede kulmudel on punased näsalised nahapadjandid. Metsise jalad on kaetud sulgkarvadega, mis talviti tiheneb. Leviala ja elupaik Metsis on levinud Euraasia metsavööndis ja mägimetsades Hispaaniast ja Prantsusmaast kuni Leena jõgikonnani Siberis. Leviku põhjapiir ulatub teisele poole polaarjoont ja lõunapiir Sloveenia ja Lõuna-Uuralini

Loodus → Loodus
12 allalaadimist
KAKULISED
15
docx

KAKULISED

(Eesti... 2011). Kakulistel on hästi välja arenenud varbad ja küünised, mis on kohastunud saakloomade püüdmiseks. Kakkude tagavarvas on väike ja esivarbad on külgedele suunatud (pilt 2) (Bang, Dahlstrøm, 2007:96). Saagi murdmisel on abiks konksjas teravate servadega nokk (Eesti... 2011). Pilt 3 Kaku jäljed lumel - lühike tagavarvas ning külgedele suunatud esivarbad (Bang, Dahlstrøm, 2007:96) Kakuliste emas- ja isaslinnud on sarnase välimusega, kuid emaslind võib olla isaslinnust veidi suurem (Eesti... 2011). Kakuliste pikkused liigiti on aga väga erinevad. Eesti pisemate kakuliste värbkakkude pikkus jääb alla 20 cm (NatureGate... 2018a). Suurimaks kakuliseks on aga üle 70 cm pikkusega kassikakk (NatureGate... 2018b). Loorkaklaste iseloomulikuks tunnuseks on südamekujuline nägu (pilt 3) ning erinevalt kaklastest, kes huikavad, loorkaklased sisistavad (Allas jt, 2007:12). Pilt 3 Loorkakk (Allas jt, 2007:12) 2

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun