Sisepinda katab pärlmutterkiht. Keha ümbritseb mantel, mille hõlmade vahele jäävad sisse- ja väljavooluavad. Nende kaudu läbib keha vesi, millega jõuab keha sisemusse hapnik ja toitained (hõljuvad ainuraksed ja vähikesed). Väljavooluava kaudu viiakse kehast välja süsihappegaas ja jääkained. Mantli hõlmade vahel on lõpused, mis on hingamiselunditeks. Sooltoru läbib süda! Karbid on lahksugulised. Emaskarp muneb munad mantliõõnde, isaskarbi seemnerakud viiakse sinna veevooluga. Viljastatud munarakkudest kooruvad vastsed, kes peavad kinnituma lõpustele, kuhu jäävad kevadeni. Seejärel viiakse vastsed kehast välja ja nad peavad kinnituma kalade lõpustele, elades seal parasiitidena paar kuud. Karbi liike: 1) Magevetes elavad karbid: järvekarp, jõekarp, rändkarp, ??karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva- uurikkarp, balti lamekarp. Peajalgsed
eraldi jäävad ära äärmuseni kurnavad armumängud 13. Karbid elavad meres ja magevees 14. Karpide keha jaguneb kereks ja jalaks 15. Karbid on röövtoidulised loomad, ründavad väikseid veeloomi ja nende vastseid - õige 16. Karbid toituvad vee filtreerimise teel, toit jääb kinni lõpustesse, kust suunatakse suulappidega suhu. õige 17. Isaskarbi seemnerakud ujuvad vees emaskarbini, sisenevad sissevoolusifoonist ja viljastavad emaskarbi munarakud mantliõõnes - vale 18. Karbid on lahksugulised 19. Et kompenseerida munade ja noorte karpide massilist hukkumist, on karpidel vastav kohastumine: emasloom produtseerib tohutul hulgal mune; olenevalt liigist sadu tuhandeid kuni miljoneid. 20. Magevee karbid elavad oma vastseeas kalade välisparasiitidena - õige 21. Mõnedel karpidel on olemas valgust ja varju eristavad silmad õige 22
annaabi.ee 
