Lahksugulistel organismidel, kus isendid on eristunud kaheks geneetiliselt, füsioloogiliselt, morfoloogiliselt või ka ökoloogiliselt erinevaks vormisk, lähtub suguline eristumine kas keskkonna või geneetilistest teguritest Põhiline siiski geneetiline, ehk kromosomaalne soomääramine. Jaotub veel kaheks: Soo määrab ühe lookuse alleelide erinevus osadel putukatel (Musca domestica) on dominantne lookus M, mis heterosügootsena M/m määrab isasisendi, retsessiivselt homosügootsena m/m aga emasisendi Kogu genoom määrab soo näiteks mesilastel, kus diploidsed isendid on emased või töömesilased, viljastamata munarakust aga arenevad haploidses isased (lesed) Sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Ka seda võib omakorda jaotada: Putukatel määratakse sugu kvantitatiivselt (sugukromosoomide arvu erinevusega) . Lehetäi emasisendil on 4 autosoomi ja sugukromosoomid X1, X1, X2,X2 isasisendil 4
Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega. Elavad enamasti
lindid, sageli täkiliste servadega. Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega
lindid, sageli täkiliste servadega. Tuum asetseb raku keskel tsütoplasmas, mis on peente niitide kaudu ühendatud tsütoplasma seinmise kihiga. Vakuoole on mitu. Kasvab rakkude jagunemise teel. Vegetatiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on konjugatsioon: kaks isendit asetuvad paralleelselt, nende rakukestadel tekivad teineteise suunas väljasopistised, kokkupuutekohtadel kestad limastuvad, tekib kopulatsioonikanal, mille kaudu ühe, oletatava isasisendi raku protoplast läheb emasisendi rakku. Tekib suur ümmargune sügoot, mis kattub paksu kestaga ja kogub varuaineid õli näol. Pärast puhkeperioodi sügoot jaguneb meioosi teel. Sealjuures tekib neli haploidset rakku, millest kolm hävivad, üks aga kasvab uueks isendiks. Seega möödub elutsükkel haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. III- Klass (? Ploompuul, küsimuses HK.) Mändvetikad- tallus on suur, keeruka ehitusega
annaabi.ee 
