väliskeskkonna omast kõrgem. Stabiilse sisekeskkonnaga (iseloomulik homoöstaas) Organismidel on püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon (pH) ja teatud piirides kehatemperatuur (püsisoojased, kõigusoojased). Ainuraksed on võrreldes hulkraksetega väliskeskkonnast rohkem sõltuvad, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Paljunemisvõimelised Organismid paljunevad kas suguliselt (emas- ja isasgameedi ühinemisega) või mittesuguliselt (pooldudes, vegetatiivselt või eostega). Mittesuguline paljunemine esineb bakteri-, taime- ja seeneriigis ning protistidel, suguline paljunemine taime- ja loomariigis ning osal protistidel. Järglased on tavaliselt vanemate sarnased ehituse ja talitluse pärilikkus. Pärilikkuse kandjateks on geenid, millesse on kodeeritud geneetiline informatsioon. See määrab, milliseks tulevane organism kujuneb. Arenemisvõimelised
geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad loomadel gameedid ja taimedel spoorid (n). Tähtis muutlikkuse allikas rekombinatsiooni tõttu. 11. Viljastumine viljastumine (ingl. Fertilization)- Isasgameedi (sperm) ühinemine emasgameediga (munarakk), moodustub sügoot. 12. Karüotüüp. Kromosoomide mittelahknemine, polüploidsus karüotüüp (ingl. Karyotype)- Raku või indiviidi kromosoomistik. Kromosoomi kujutised (fotod) korrastatakse järjekorda nende pikkuse ja tsentromeeri asukoha järgi. Väljendatakse ka kromosoomide koostise valemina, näiteks 47, XX, + 21 tüdruku 21. kromosoomi trisoomia (Downi sündroomi) kohta. kromosoomide lahknematus (ingl. Chromosome
annaabi.ee 
