Inimeses hakkab tööle vajadus kuuletuda sellised inimesed on karjainimesed, keda valitseb karja- e orjamoraal. Nietzsche peab ennast väärtuste ümberkujundajaks ning ta sunnib inimesi küsima, kas väärtused ja küsimused, mida eurooplased järgivad (peamiselt kristlikud väärtused), on ka tõeliselt väärtuslikud. Leiab, et kristluse ja demokraatia pahe on see, et ta teeb nõrkustest voorused (nt alandlikkus, leplikkus). Karjamoraali asemel on vaja isandamoraali, mis on iseseisev, sõltumatu, uhke indiviidi jõud, mis allutab teised oma nägemusele. Nietzsche on 20. sajandi Euroopa mõtlemist oluliselt mõjutanud. Ta kritiseerib silmakirjalikkust, mistõttu pidi kristlus hakkama end korrigeerima. Kristlus muutus indiviidikesksemaks. Nietzsche inspireeris ka natse, sataniste jt, ent ta ise ei kuulunud nende hulka. Arvas, et ei ole olemas ühte tõde ega terviknägemust. 4. PILET
Vana-Kreeka ühiskonnas oli distantsi paatos, sest see oli isanda ja orja ühiskond ning seda ühiskonda peab Nietzsche ajaloo tipuks. Allakäik algas Sokratesest, kes esimesena vastandus instinktiivse ja tugeva eluga (mis on kõige olulisem eluterve kultuuri tunnus) ning temast sai pigem kriitiline kui loov teoreetik. Platon oli samast allakäigu tendentsist, kuid kristlusega sai allakäik maksimaalse kuju - orjamoraal võitis kristluse näol isandamoraali. Nietzsche põhiväiteks on, et ühiskond enam ei toimi selle distantsi paatose järgi, sõna "hea" tähendus on tänasel päeval määratletud nõrkade ning alamklasside poolt. Kolm klassi N jaotab ühiskonna kolme klassi, kaks neist on küllaltki loomupäraselt olemas on tugevad ja head ning nõrgad ja halvad. Ajaloos kujunes aga välja ka kolmas ja kõige halvem klass, so preestrite ehk vaimulik klass
annaabi.ee 
