Näited. Ühiselulised putukad on putukad, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet. Näited: mesilased kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine. herilased ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga (seega on sama kasulikud kui putuktoidulised linnud). Esimeste külmade saabudes hukkuvad kõik pereliikmed peale sügisel koorunud herilasema, kes poeb varjulisse kohta talvituma
Näited. Ühiselulised putukad on putukad, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. Iga koloonia liige täidab mingit kindlat ülesannet. Näited: mesilased kord ehitatud pesa püsib aastaid. Ühe pereliikme eluiga ei ole tavaliselt pikem kui mõni kuu. Ühe mesilaspere moodustavad mesilasema, umbes tuhat leske ehk isamesilast ja kümned tuhanded töölised. Töölisteks on suguvõimetud emased, kelle muneti on muundunud mürgiastlaks. Isamesilaste ülesanne on mesilasema viljastamine toitu ei korja ja tarutööd ka ei tee. Mesilasema ainukeseks mureks on munemine. herilased ehitavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust ainult üheks aastaks. Herilased mett ei valmista.Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga (seega on sama kasulikud kui putuktoidulised linnud). Esimeste külmade saabudes hukkuvad kõik pereliikmed peale sügisel koorunud herilasema, kes poeb varjulisse kohta talvituma
Siit ka oletus, et isolatsiooni põhjuseks on vahe just seal. Kuid nagu näitasid katsed Drosofilaga, ei pruugi see kaugeltki alati nii olla. Üldse paistab, et niisugune mehhaaniline isolatsioon ei ole oluliseks mehhanismiks, kuivõrd reproduktiivne isolatsioon on tekkinud juba muude mehhanismide abile enne. Palju huvitavam on niisugune mehhanism taimedel Kuulus näide orhideedest on siin eriti õpetlik. Orhideed perekonnast Ophrys tolmlevad isamesilaste abil (perek. Andrena). Need orhideed on üsna erinavad ja meenutavad isamesilastele erinevaid emamesilasi (liike, alamliike vms.). Seega - kuivõrd mingit üht sorti mesilased lendavad vaid mingit kindlat sorti orhideede vahet, toimub tolmlemine kitsalt liigi(?)sisesi. See on igati elegantne näide reproduktiivse isoleerumise tekkest ja realiseerumisest isegi olukorras, kus need orhideeliigid kavavad samas looduslikus areaalis
annaabi.ee 
