Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma ...
oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime. Eestlaste tungiv soov säilitada oma iseseisvus ning kultuurilisus on suur. Ei tohiks ära jätta mainimata teiste kultuuride mõju eesti kultuurile, sest oleme siiski vastuvõtlikud. Näiteks ristiusustamise aegu hakkas tekkima uue nähtusena linnakultuur seda tänu saksa kultuurile. 16. sajandil Saksamaal alguse saanud reformatsiooni läbi pandi läbi luterluse Eesti rõhku eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile,
kõik lõpuks laheneb „( Kruuse 2009:7) ning ka Asta Leppik meenutab ,et tundis ülevat tunnet, millegi suure tulemise suhtes ; tundis suuremat vabaduse lootust kui kunagi varem. Ning räägib, kuidas nad seda kordasid ning aina edasi andsid. Balti kett oli eesti rahvusliku identiteedi väljendaja. Leo Tiri järgi: „Eesti vaim, mis seal oli, Eesti laulud, eesti keel, Eesti lipp . Tõeliselt pühalik sündmus“ (Kruuse 2009:6). Villu Kallas räägib sama „ No vägev ja ülev isamaine tunne. Hoidsime kätest kinni ja muudkui laulsime „ (Kruuse 2009:6). LISA1. KIRJALIK KÜSITLUS ÕP. SILDNIK AIVOLE Mida mäletate fosforiidisõjast? Mida tundsite ? 80-ndate keskel , mil Venemaa poolne surve ENSV –le oli tugev , nii ideoloogiliselt kui demograafiliselt. Paljud teadlased nimetasid seda eetika probleemiks ja olid võõrvõimu teenistuses , selleks et säilitada teaduslik positsioon. Palju oli rahvuslikult meelestatud koosolekuid kus püüti
annaabi.ee 
