Kuni iseseisvuse saavutamiseni 1908 oli Bulgaaria viis sajandit Osmani impeeriumi osa. Kuningas Ferdinandi valitsusajal sõdis Bulgaaria Esimese maailmasõjas Saksamaa poolel ja pidi hiljem loovutama väärtuslikku terrirooriumi Kreekale ja Serbiale. Kuningas Borisi ajal oli Bulgaaria Teise maailmasõjas taas Saksamaa poolel.1943 Kuningas Boris jureb. 1944 pommitavad liitlased Sofiat. Nõukogude sõjaväe sisse tung. 9 Fasismivastane Isamaarinne, kes on koalitsioonis Agraarpartei ja Bulgaaria Kommunistliku Parteiga haarab veretu riigipöördega võimu. Peaministriks sai Kimon Georgiev.1946 aasta septembris tühistas rahvahääletus monarhia ja kuulutati välja vabariik.Oktoobris toimuvad üldvalimised lõpevad BKP võiduga.1947 kahtlustab peaminister Dmitrov Agraarpartei liidrit Nikola Petkovit, laseb ta arreteerida ja hukata.Dimitri valitsus sai rahvusvahelise tunnustuse. Võetakse vastu sotsialismi tüüpi põhiseadus
NL puutuvalt hoiduti hoolikalt ka sõja kuulutamisest, hoiti neutraalsust. Sellele vaatamata NL, olles Rumeenia oma kontrolli alla saanud ja kavandades pealetungi Bulgaariasse, teatas, et too on ammu reaalselt sõjajalal NL-ga ja tuleb seetõttu puruks lüüa, seda asutigi tegema. Seal oli ka märkimisväärne osa ühiskonnast pettunud senistes liitlassuhetes Sm-ga. 9.sept 1944 toimus riigipööre, mis tõi võimule nn Isamaarinde valitsuse. Isamaarinne koosnes pmst kõigist seni opositsioonis olnud pol rühmitustest, algusest peale olid juhtohjad Moskvaga seotud Bulgaaria kommunistide käes. Valitsuse juhiks sai ka Bulgaaria kommunist. Uus valitsus koheselt pöördus Moskva poole palvega alustada vaherahuläbirääkimisi, katkestas dipl suhted Sm-ga. Punaarmeed ei peatanud, marsiti sisse ka Sofiasse. Nagu ka Rumeenia ja Soome puhul nõuti, et bulgaarlased astuks sõtta Sm vastu
annaabi.ee 
