Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus saavutatakse, kui viisistatud luule on juba oma olemuselt pisarat silmi toov või teisiti- ärgitab ...
Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse.
mänguruumi suur osa luule sõnumist on tõlgendamise teha, kus lugeja ise otsustab poeemi põhiidee, mis on tehtud äärmuslikuks, kuna esile on toodud vastandid lein ja kevad. Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga, kolis Koidula Kroonlinna, kus ta luule muutus. Ta hakkas kirjutama peamiselt igatsusest ja vabaduseihast. Ta ei olnud rahul vaikse pereeluga, ning tundis end pärsituna. Looming muutus endisest klassikalisest ja pühalikust isamaaluulest kordi isiklikumaks andis edasi oma tunded, igatsused ja pihtimused. Isegi isamaast kirjutades, pöördus selle poole isikulisemalt. Ta hakkas kirjutama realistlikumalt, lihtsamas vormis ja kasutas peidus sõnu andis sõnumi edasi kasutades võimalikult vähe sõnu. Seda võib lugeda ilmselgeks sarnasuseks Liivile, kelle puhul säärane luuleviis on justkui kogu tema loomingu ühtne kirjeldus. Koidula loomingu sünniajal oli eesti kirjakeel alles välja
annaabi.ee 
