Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laulud.Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele lauludele ka oma lugusi,esitamisele tuli ka eurovisiooni laulukonkursil tuntust kogunud ,,Kuula" koos Marvi Vallastega.Ott Lepland oskas väga hästi publikuga suhestuda ja inimesed kogunesid kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem
Olgu need lubadused kui kaunid tahes. Ja kolmandaks, me ei tohi arvata, nagu elaksime muretus ja lõplikult turvalises maailmas. 4 Veenmisvõtted President kasutab oma kõnes deduktiivset lähenemist. Ütleb oma kõnes kohe algul välja kõige olulisema mõtte ning seejärel hakkab teemat laiendama. Kõnes on kõigile kuulajatüüpidele midagi: President kasutab nii tunnete abil mõjutamist ( Paatost), rõhudes isamaalistele tunnetele, kui ka loogika abil mõjutamist (Logost), tuues välja ajaloo faktid ja daatumid. Ka Eetos on esindatud kõnes. President koputab südametunnistusele kaasteelisi, antud juhul Gruusiat aidata. Kõne õhutab rahvast tegutsema, Gruusia kaitseks välja astuma. Gruusia on Eesti saatuskaaslane ajaloos ning Gruusia toetamine on eestlasele auasi. Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda. Aga ainult siis, kui meil on julgust oma sõprade kaitseks välja astuda. Julgustab rahvast
Ehkki Jakobsonilaulikud ei toonud erilist ptiiiret kui hil.iemgiette saksameelsust, valitsevateja kirikuringkondadesoovidearvestamist. iildisessesuundumusse,on tanu neile siilinud esimesedalgupdrasedeestikooriloo- Ometi oli Jannsen see, kes tagurlike v6imude ja rahvusradikaalide vahel laveerides mingu niited AleksanderKunileiult. eestirahvaesimeselaulupeoikkagi teoks tegi. Esimesetildlaulupeo m6ju rahva isamaalistele tunnetele on v6imatu tile hinnata. Thsub meeles pidada t6siasja, et ei laulupeoj:irgseil aastail ega mituki.immend Uhise iirituse 6nnesrumine sisendasusku ja lootust. Laulupidu andis hoogu ka aastat hiljemgi polnud Eesds iihtegi muusikakooli. K6ige rohkem v6is muusika- koorilaulu edasiseksarenguks, pannes aluse suuri rahvahulki haaravalekoorilaulu- alaseidteadmisi saadaCimze seminarist Valgas,kust v6rsusidki meie esimesedo m a traditsioonile
olemasolevate tegevus (Palamets, Hillar 1994:19-20). Tänu laulupeole hakkasid eestlased aina rohkem tundma ennast ühtse rahvana, kes peab ühiselt välja astuma oma keele ja eripära kaitseks ning võitlema oma rahvuslike õiguste eest (Palamets, Hillar 1994:20).See oli esimene kord, kus eestlased nii suure rahvamassina koos laulsid. Nad said teada, kui võrratu see on ja edaspidine eesmärk oli seda veel teha. Esimese üldlaulupeo mõju rahva isamaalistele tunnetele on võimatu üle hinnata. Ühise ürituse õnnestumine sisendas usku ja lootust. Laulupeo kordaminek innustas looma uusi oma laule (Kaarlep 2007:46).Laulupidu sai rahvusliku ärkamise hoogustajaks, kuna Jakob Hurt rõhutas vajadust suurendada eestlaste ühtekuuluvustunnet. Laulupeost sai alguse muusikakultuuri areng (Slideshare, 2004). On juba ammu teada, et laulupeod on ja jäävad läbi aegade eesti rahvale väga oluliseks. Esimene
annaabi.ee 
