ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti luulet, kuid tema looming on igatpidi erinev. Kasutatud kirjandus Eesti Kirjanike Leksikon (Eesti Raamat, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel) Lydia Koidula "Mu isamaa on minu arm" www.miksike.ee www.kreutzwald.kirmus.ee
alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel. Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon. Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu. 1988. aasta septembris toimunud Eestimaa Laul umbes 300 000 inimesega värskendas eestlaste ajaloomälu ja tugevdas omariikluse loomise unistust. Vabadusliikumisel oli ka palju vastaseid, kes pidasid Eestit NSV liidu lahutamatuks osaks. Nad korraldasid samuti meeleavaldusi ja kritiseerisid tugevalt uusi keele- ja kodakondsusseadusi. Vastumeelsed pooldasid liidulepingut, mis tagab küll Eestile suurema iseseisvuse, kuid jätab riigi NSV liidu koosseisu
Loomade seas hakkasid liikuma haigused. Mari arvas, et Pearu kätetöö, Mari soovis, et loomi paremini kaitstakse. Sündis Mari ja Andrese teine laps Ants. Varrud(pidustus lapsele nime andmiseks), suurem pidustus. Ka nelipühad. Suurem rahvas on koos. Köster peab kõnet. Taar, rätsep, otsustab, et ei õmble enam Pearule. Pearu võtab püksid jalast, paneb need rätsepale pähe ja saab naiste käest peksa. Rätsep üritab Köstrile oma teenuseid pakkuda. Räägitakse isamaalistel teemadel. Räpsepa arvates saab olla alles siis isamaaline, kui on piisavalt varandust hinge all. Järgmisel talvel suri palju lapsi haigusesse. Arvati, et asi sai alguse Kassiaru Jaskalt, kes äritses hobustega. Oru 2 nooremat, Ämmasoo oma, Võõsiku, Hundipalu 2 last, Rava ja Kukessaare. Kingu Priit pidi õnnelik olema, kuna tal polnud veel naist ega lapsi. Surid ka Jussi lapsed Juku ja Kata, lisaks Andrese ja Krõõda Anni. Indrek lohutas Marit
annaabi.ee 
