· 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) · ,,Ei saa mitte vaiki olla" (lüüriline laul) · ,,Tuljak" / laulumängust ,,Murueide tütar" (rahvalauluseade) 2. Aleksander Läte (1860-1948) · Koori- ja orkestridirigent, Helilooja, Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, Muusikaõpetaja · Sündis Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster
Saksa klassikute ja keskpäraste komponistide koorilaulude kõrval püüti pakkuda ka omamaist loomingut. Koorid esinesid hästi ja jätsid võimsa mulje. Kirikust lahkuti jällegi rongkäigus; ,,Vanemuise" selts avas teel esmakordselt oma uue toreda lipu. Raekoja juures lauldi riigihümni. Koos Väägvere pasunakooriga mängis rongkäigus ka ,, Vanemuise" pasunakoor, mis oli hiljuti ellu ärganud, kuid peagi jälle vaibus. Peo muusikaliseks ,,naelaks" kujunes saksa viisiga isamaalaul, millele olid loodud päevakohased eestikeelsed sõnad ja mis sai kihelkonna ,,juubelipeo lauluks". Kontserdi puhastulu määrati eesti üliõpilaste toetuseks. Hoolimata sellest, et ,,priiusepäeva" pühitsemine toimus pastorite initsiatiivil ja käe all, aitas see siiski suvist üldlaulupidu ette valmistada: koorid said esinemiskindlust ja kogemusi rongkäigu tarvis. Lisaks propageerisid kohalikud pidustused eelolevat suurpidu. Pidurahvas Tartus
aastal valiti Asutav Kogu, mis pani aluse konstitutsioonile Leedu Vabariigis. Kuulutati Leedu demokraatlikuks vabariigiks, ajutiseks pealinnaks Kaunas. Asutav Kogu koosnes 112 liikmest (Kristlikud demokraadid, Talurahvaliit ja Tööliste Föderatsioon). Liikmeskond oli noor - Alla 30-aastaseid 29 ja üle 50-aastaseid 8. 10. juunil 1920. aastal võeti vastu ajutise konstitutsiooni (seadusandlik ja täidesaatev võim). Kinnitati hümniks V. Kudirka "Isamaalaul", riigilipp (kollane-rohleine-punane) ja riigivapp (Punane vapikilp, millel on valge ratsarüüter, käes mõõk ja ristiga kilp). 1. augustil 1922. aastal Asutav Seim võttis vastu põhiseaduse, mille järgi valiti piiratud võimuga president parlamendi poolt kolmeks aastaks. Täidesaatev võim kuulus peaministrile ja valitsuskabinetile, kõrgeim võim kuulus kolmeks aastaks valitud parlamendile ehk Seimile. Asutav Kogu ratifitseeris Leedu esimese olulisema välislepingu - Moskva
annaabi.ee 
