Dubrovskaya oli Violetta rollis alguses kirglik, armstusest loobudes ja haiguse süvenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda ümber märtri. Hääl muutus vaikseks , jõuetuks. Kuid siiski veenev osatäitmine lõi romantilise atmosfääri. Kahjuks ei meeldinud mulle aga Urmas Põldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt üle laulis. Temast märksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumõistjast isalikuks andestajaks. Minu arvates oli tegemist väga professionaalse osatäitmisega. Sümpaatselt olid lauldud kõrvalrollid, eriti jäi meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lava dekoratsioonidest jäi meelde hiigelpuu teise vaatuse armuidülli taustana, samuti lõppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Mulle meeldis ka väga Flora punane ballikleit. Kokkuvõttes jäin ma etendusega rahule. Kogu ooper oligi selline nagu ma ette
armstusest loobudes ja haiguse svenedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda mber mrtri oreooli. Hl muutus vaikseks (piano), juetuks, kuid oli endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osatitmine li romantilise atmosfri. Nrgemaks ji Urmas Pldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt le laulis. Temast mrksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtumistjast isalikuks andestajaks. Mitmeklgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist vga professionaalse osatitmisega. Smpaatselt olid lauldud krvalrollid, eriti ji meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana. Lavakujunduses domineerisid lhtrid ja peeglid, mis lid vajaliku ruumitunde. Meelde ji hiigelpuu teise vaatuse armuidlli taustana, samuti lppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit.
annaabi.ee 
