läks täkkesse! Pidu kestis hommikuni, kuid pruutpaar läks varem magama. Tütar on lähendanud Jana (23) ja Peeter (26) Klomann on koos elanud viis aastat, neist abielus viimased paar. Tütar Grete on aasta ja kolmekuune. Pere elab ülikooli ühiselamus 18 ruutmeetril ning mahub kenasti ära. Nii Jana kui Peeter on ühte meelt, et lapse sünd on nende kooselu ainult paremaks teinud. Grete saabumine oli oodatud sündmus. Peetrile ei meenu paanikat ka isakssaamise ees. "Rahamuret meil polnud, ka enne Gretet elasime ainult minu palgast, Jana käis koolis." Läbi udu mäletab Peeter isaksolemise algusest mõtet, et nüüd on põhitähelepanu lapsel. "Mitte et ma oleksin tundnud end kõrvalejäetuna. Arvasin, et elu läheb kõvasti pingelisemaks, aga ei läinudki nii väga." Grete vanavanemad ei ela Tallinnas ning nii pole Janal-Peetril lapsehoidjat omast käest võtta. "Mul pole olnudki raseduse ja lapsega kodus olemise ajal erilist soovi välja minna
Sel perioo dil toimuks nagu ema ja lapse kokkukasvamine. Kolmas periood on sünnituseelne.Naise füüsiline koormus tõuseb haripunkti ja sellega toimetulek nõuab ka psüühilist jõudu. Tänapäeval on naine kogu raseduse vältel meditsiinilise jälgimise all. Kui naises loob ja arendab ematundeid üheksa kuud lapse kandmist, siis mehel ISATUNNETE KUJUNEMISEKS nii vahetuid tingimusi ei ole. Mees kohtab sel teel spetsiifilisi probleeme : *isakssaamise vanus - enne 25.eluaastat pole mees isaduseks küps, *naise enesekesksus - koos raseduse edenemisega kasvab naise tähtsus tema enda silmis, tähelepanu mehele võib väheneda; *kujuneb isarolli sisu - kas mehest saab nn.romantiline isa, jumaldav austaja oma naisele, kes kannab tema last, või perekeskne isa, kes tunnetab oma kohustuste ulatust ja seab need esiplaanile; *muutused seksuaalelus - naise kahanev huvi seksuaalelu vastu.