Saksamaale algul tundus et kriis oli kasu toonud. Järgmised konfliktid on Euroopa pinnal. 1) Balkani konfliktid: Vastamisi on Euroopa liidublokid ehk Keskriigid ja Antant (Entente). Austria-Ungari Venemaa vastuolulised ambitsioonid. a. Serbias toimub rahvuslik revolutsioon ja algab äge Suur-Serbia (Panslaavi) propaganda. Austria-Ungari jaoks oli see mõeldamatu, Venelased olid aga selle poolt, nad tundsid ennast selle Panslaavi riigi isakesena ja lootsid saada endale puhverriigi. b. Türgi riigipööre 1908: eesmärgiks oli riigi moderniseerimine (rahvuskogu kokkukutsumine). c. Bosnia-Hertsegovina liidetakse Austria koosseisu (1908-09). Serbia protesteerib ja Venemaa tunneb end alandatuna. 2) Balkani sõjad 1913-1913. Tulemuseks on Venemaa mõjusfääri kaotamine Balkani piirkonnas Austria-Ungarile. Toimuvad rahutused Türgile kuuluvas Makedoonias
Euroopas, vene väed käisid sõdimas Austrias ja Preisimaal. 1812. Aasta, kui prantsuse väed tungisid Venemaale. Venelased ise nimetavad seda isamaa sõjaks. Venelastel nõnda, et kui venelased sõidisid, siis eesotsas Barklay de Tolly. Kui sõda algas venemaaga, siis tekkis arusaamine, et vene vägede eesotsas ei saa olla võõramaalane, peaks olema ikka ehtne venelane, ülemjuhatajaks määratakse Mihhail Kutuzov, kelle välispidises kujus on üsna palju sellist talupoeglikku, kes mõjus isakesena (patuska). Sõda prantlastega polnud mitte selline, nagu sõda sakslastega, sest Peterburi jääb sõjategevusest kõrvale. Kutuzov taganeb kogu aeg otsejoones Moskva poole. Prantsuse armee tuleb peaaegu Moskvani välja. Prantslased hävitasid oma teel kõik, mida ei suutnud röövida, selle põletasid. Partisanifenomeni Venemaal. See väejuhataja, kes andis Moskva ära. Kes vähegi jõudis, see evakuieerus. Napoleon Moskvasse sisse marssida