Suures parves tunnevad kalad end turvalisemalt. Kui mõnda kala parvest vigastatakse, eritab see keemilisi aineid, mis ülejäänud kalasid hoiatavad. Talvel parved lagunevad ning kalad veedavad rohkem aega põhja lähedal. Tavaliselt on harilikul lepamaimul rohekat värvi, tähnilise mustriga keha ning hõbedane kõht. Kala pikkuseks on 7 kuni 17 sentimeetrit ning emakalad on isastest suuremad. Kudemise ajal muutub isakala kõhu esiosa punakaks. Isakalad ühinevad koos emakaladega, kelle kõhud on sel ajal marjast pungil, suurtesse parvedesse, moodustavad paarid ning langevad siis koos põhja, kus toimub kudemine. Kudemisaeg on harilikul lepamaimul aprillist juunini. Keskmiselt kestab marja areng 5-10 päeva. Soodsates tingimustes saab noor lepamaim suguküpseks üheaastasena, Eestis kulub selleks umbes kaks aastat. Lepamaim märkab muutusi ümbruskonnas kuulmise ja keha külgedel asuvate meelerakkude, ehk küljejoonte abil.
Ka helmeskatet kandvail kalaliikidel muutub keha värvus ja muster kudemisajal eredamaks, väljendusrikkamaks, seda jällegi eeskätt isastel. Emaste liigikaaslaste pulmarüü jääb tagasihoidlikumaks. Isaskalade mõjukamat pulmarüüd püütakse seletada nende suurema aktiivsesega kudemisajal.Isased tulevad koelmule enne emaseid ja lahkuvad sealt pärast neid. Kudemisel on isased tavaliselt toimekamad kui emased. Silmatorkavama pulmarüü saavad isakalad enamasti juhul kui neil tuleb kaitsta oma kudemisala ehk territooriumi(harjus, lõhi, ogaliklased) , koetud marja (merivarblane,nolgus ,ogaliklased,võldas) ja ka vastseid (ogaliklased). Koetud marja kaitsevad ka isased kohad ja sägad, kuid neil ei teki kuigi silmatorkavat pulmarüüd. See peaks olema arusaadav: mõlemad on suured kardetavad röövkalad, kellest väikesed marjasöödikud peavad nagunii hoiduma aupaklikku kaugusse.
annaabi.ee 
