See oli seitsme paiku, ühel hästi soojal õhtul Seeonee mägedes, kui Isahunt üles ärkas ja kuulis kellegi häält. See hääl jõudis Koopa suuni ja kui Isahunt hakkas juba hüppama, nägi ta, et see on inimesekutsikas. Nimelt oli tiiger Shere Khan hüpanud puuraiduri lõkesse ja ennast ära kõrvetanud ning inimesed minema ajanud. Kuid väike poiss satus kogematta dzunglisse. Kuna dzungliseadus ei lubanud inimest tappa, siis jätsid Emahunt ja Isahunt ta endale. Emahunt pani poisile nimeks Konnapoeg Mowgli. Ime oli see, et Mowgli üldse ei kartnud hunte. Ta pandi teiste kutsikate kampa ja ta hakkas Emahundi piima jooma... Natukese aja pärast viisid Isahunt ja Emahunt Konnapoeg Mowgli Karja Nõupidamisele. Keegi huntidest ei hääletanud ta poolt, kuna vanemad ja õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must
veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva. Järglased ja nende eest hoolitsemine Pojad sünnivad märtsis või aprillis. Sündides on nad pimedate ja suletud kõrvaavadega. Poegade eest hoolitsevad ema- ja isahunt koos. Pojad toituvad piimast, kui ka poolseeditud lihast. Kaheksa kuune hundikutsikas on saavutanud täiskasvanud hundi suuruse. Toiduahel Vetikas konnakulles kala kajakas rebane hunt Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt http://metsloomad.pbworks.com/Virgo
paljud lemmingid ja polaarjänesed. Metsveised ja põhjapõdrad on tolles kliimas huntide jaoks parim saak. Talvel langeb temperatuur veelgi. Et toitu hankida, liiguvad põhjapõdrad lõuna poole, hundid neile järele. Nii põhjapõdrad kui ka hundid tulevad kevadel tagasi. Hundid elavad tavaliselt väikestes karjades. Sageli võib kohata ka väikeseid perekondi, rühmi, mis koosnevad huntidepaaridest, nende poegadest ja isenditest, kes pole endale veel paarilist leidnud. Karja juhiks on isahunt ning tema partner on võrdsel positsioonil. Saagi jahtimisel ja kutsikate toitmisel tehakse koostööd. Oma territooriumi märgitakse uriini ja ekskrementidega. Et hundid saaksid jahtida selliseid suuri loomi nagu näiteks põhjapõdrad, peavad hundid olema karjas. Tundraavarustes on vähe selliseid kohti, kuhu saaksid hundid end peita, et äkki rünnata. Kohe, kui hunt kargab mõnele loomale turja, kiirustavad teised hundid talle appi
see maad, ja tagajalgadel 4 tugevate, enamasti musta värvi tömpide küüntega varvast. Silmad on kollased, ehkki kutsikat sünnivad siniste silmaiiristega, ja kõrvad kikkis. Tema keha on lihaseline ja jalad jõulised. Kaaluvad keskmiselt 30-60 kilo, kusjuures Eesti raskeim tabatud hunt on erinevatel andmetel kaalunud 62-82 kilo (L.Mätingu andmeil tabati Jankovitsi poolt Loksa lähedal 82 kilone isahunt), maailmarekord on aga 86 kilo kaalunud isend, kes lasti maha peale Teist maailmasõda Ukraina territooriumil. Hundi keha pikkus ja suurus varieerub palju, sõltudes nii piirkonnast, üldiselt on lõunapoolsemad isendid väiksemad kui põhjapoolsed; kui ka soost, emased on umbes viiendiku võrra isastest väiksemad. Pikkus nina otsast kuni koheva saba tipuni võib olla meeter kuni 2 meetrit. Emased võivad olla ka lühemad kui meeter. Saba pikkus on 35-52 cm, ehk ligi veerand kogu pikkusest.
Ent saigajahil, mis osutub loomade massiliseks tapmiseks, hakkab Avdi taas kristlusest rääkima. Teised saigade jahtijad, kes on eranditult joodikud, vihastavad tema peale, ning hakkavad teda peksma. Juba läbipekstuna riputatakse ta piinamise (mitte tapmise) eesmärgil puu otsa, kus ta sureb. Nii anasaretkel kui saigajahil samastub Avdi läbielatu Kristuse läbielatuga. Avdi ise tunneb end aga Kristuse kannatuste vahetu jälgijana. Teose kahes esimeses osas on juttu ka isahunt Akbarast ja emahunt Tastsajnarist, kelle elukeskonda inimese tegevus pidevalt kitsendab. Põgusalt puutuvad hundid kokku ka Avdi Kallistratoviga. Teose kolmandas osa on lugu isahunt Akbara ja emahunt Tastsajnari poegade röövist ja selle tagajärgedest.. Bazarbaj Nojgutov elab Tjan-Sani mägedes ja töötab kohalikus karjakasvatusega tegelevas majandis. Ühel päeval saab ta ülesandeks geoloogidele mägedes teed näidata. Tasuks on nii raha kui ka viinapudel