vananegu tema keha Basili tehtud piltilusal maalil ja tema jäägu igavesti ilusaks. Just need sõnad hakkavadki teda hiljem moraalselt mõjutama. Kui ta mõne aja möödudes avastabki, et kõik mis temaga juhtub kajastub maalil, siis hakkab see teda kohutvalt kummitama ja tema hinge närima. Ta kahetseb oma soovi rängalt. Talle ei meeldinud enam absoluutselt, kuidas kõik tema teod ja vananemine esitluvad maalil. See maal justkui irvitaks talle näkku, kuigi tegelikult kajastus seal ju Doriani enda elu. Maalilt nägi ta kui pahaks ja kurjaks inimeseks oli ta muutunud, see aga ei meeldinud talle. See näris päev-päevalt üha rohkem tema hinge ja hävitas järjest ta moraali. Põhjuseks, miks ta lasi ennast maali vananemisest häirida, oli kindlasti ka Doriani lihtsameelsus. Ta oli väga kergesti mõjutatav ja tema õrn hing ei suutnud tunnistada ega taluda tegelikkust (sedapuhku kajastus see siis maalil).
iseendast. Seetõttu võiks seda vaadata ka kui enesetappu. Teine teooria Naisest radiaatoris on see, et ta sümboliseerib vabadust. Ta tahtis saada vabaks lapsest, et elada normaalset elu. Näiteks tahtis ta olla koos oma naabriga, kuid see laps hirmutas teda, ning sellest alates ei näinud ta ka Henrys midagi head, mida ta oli temas näinud enne, vaid nägi eelkõige seda jubedat olevust. Henry oli õnnetu, ning tundus, et see laps justkui irvitaks ta üle, ning see sundiski Henryt lõpuks teda ära tapma. Peale seda ühineski ta radiaatorinaisega ehk siis sai vabaks. Stseen, kus Henry ajust tehakse kustukumme, võiks sümboliseerida seda, et ta tahaks oma elust kustutada oma lapse ja elu alates hetkest, mil ta Maryle külla läks. Veel olid filmis tähtsal kohal tegevuspaik ja pidev taustamüra. Nimelt käis tegevus päris kõledas mahajäetud tööstuspiirkonnas. Lynch elas sel ajal Philadelphias, mida ta
paksujalgne, tal oli lai ja vormitu nina, suured lapselikud silmad. Külastanud ka kohalikku kirikukogukonda lubas ta elada lihtsat elu. Kadri Parvil oli üks suur nõrkus, ta ei suutnud ühelegi mehele öelda ,,ei", kui too tema poole kasvõi korrakski pilgu heitis. Iga kord, kui ta kellegagi koos oli öö veetnud, soovis ta selle mehega linna sõita ja kirjutada tänutäheks tema nimele väikse talukoha, selleks, et mees ei kiitleks veedetud öö pärast ega irvitaks salaja tema üle. Uued hooned aina kerkisid, Kadri mehed aina ehitasid. Kadri sünnitas aina lapsi ja valitses mõisa. Kui lapsed jõudsid karjas käimise ikka, viis Kadri lapsed mäekingule ja näitas eemal asuva maja suunas, ütles, et seal elab sinu isa, andis kaasa raha ja kirja ning saatis ta sinna elama. Kui laps ei tahtnud minna ja nuttis, siis vihastas ta ja sundis ikka minema. Igal aastal sündis talle laps, uued majad kerkisid üha enam ta mõisale lähemale. Ühel
annaabi.ee 
