Kontsertmuusikas suureneb üksikute muusikaelementide ja detailide hulk ning nendevahelise sidususe keerukusaste, muusika pöördub teadlikuma kuulaja intellekti poole. Lõdveneb muusika otsene seos liturgiaga, muusika kasvab nii-öelda liturgia raamidest välja, kuid mitte kiriku vaimsest ja füüsilisest ruumist. Sama ilming kaasneb ka kirikus sageli kasutatava vaimuliku koorilaulu puhul. Nii emotsionaalsus, kujundirohkus, kulgemiskiirus kui ka helikeele komplitseeritus võib teda irrutada küll liturgia raamidest, kuid mitte kohast.9 7 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Gregoriuse laul ja ortodoksi liturgia 8 Õppematerjal pühapäevakoolidele. Ilomantsis, pühade Isade pühapäeval, 1981 9 http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=4 Kontsert- ja kunstmuusika kirikus Kasutatud materjal Internet MEIE KIRIK. Augsbrugi usutunnistuse väljaanne http://www.meiekirik.ee/index.php?
Me ei suuda kujutleda oma mõtlemise objekte võivat eksisteerida väljaspool vaimu; selle jaoks peaksime me kujutlema neid eksisteerima nii, et keegi neid ei kujutle ega neile ei mõtle, mis on ilmne vasturääkivus. Vaim arvab ekslikult, et suudab kujutleda ja kujutleb kehasid eksiteerivat ilma vaimuta, nii,et keegi neile ei mõtle, ehkki samal ajal ta seda just teeb ja nad eksisteerivad temas. Tegemist on kõige tavalisema Berkeley katsemeetodiga, lahutamisega: katsuge irrutada oma tajumus (x) tajutavast kehast (y). Keha, mida keegi ei taju ja millele keegi ei mõtle, on vasturääkivuslik-, kuid enamasti eksperimentaalselt: püüdke lahutada x ja y. Inimene peaks üritama omaenese mõtteis lahutada meeleliselt tajutava asja olemasol tema tajumisest. ,,Põhijoontes" on öeldud: ,,mõned tõed on mõistusele nii lähedal ja ilmsed, et inimesel piisab nende nägemiseks vaid silmad avada. Taoliste hulka arvan ma ka selle lihtsa tõe... et ühelgi