aspekt- terminit kasutatakse mitmes tähenduses. Selle all võib mõista mingi kõneleja vaatenurka, millest kõne all olevat tegevust vaadeldakse. Imperfektiivsest (e lõpetamata tegevuse) või duratiivsest (e kestva tegevuse) aspektist räägitakse siis, kui tegevust käsitatakse pideva toiminguna ja jälgitakse selle seesmist edasikestmist. Teisest küljest võib aspekti abil väljendada tegevuse tulemlikkust: nn resultatiivne aspekt väljendab seda, et on saavutatud teatav tulemus; irresultatiivne aspekt aga väljendab seda, et tegevus ei ole tulemuseni viinud. assimilatsioon e. sarnastumine, foneetilise mõjustamise kõige tavalisem vorm assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik
sihitisega. See tähendab, et nende verbide objekt on alati osastavas, sõltumata täissihitise reeglitest. Need on mitteresultatiivsed e irresultatiivsed verbid, mille puhul pole võimalik öelda, kas tegevus on lõpetatud, nt harrastama, alustama, õigustama, sallima. 3) nn segarühm, kus tuleb arvestada lisatingimusi, et otsustada, kas on tegemist kolmekäändelise või osastavalise sihitisega verbiga. Kui sihitis esineb lauses üksi, st ilma laiendita, on verbiga edastatav situatsioon irresultatiivne, nt veereta vaati! Kui aga verbi juurde kuulub määrus, muutub sama verb resultatiivseks ja kolmekäändeliseks, nt veereta vaat eemale! Samuti käituvad ka ahvatlema, ehmatama, arstima, juhtuma, kallama. Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema;
annaabi.ee 
