reaalsusega ja nende sisuks on möödunud päeva sündmused, teise ööpoole unenäod on päevaste elamustega vähem seotud. Vastu hommikut muutuvad nad järjest veidramateks ja emotsionaalselt intensiivsemateks. Meelde jäävad ainult need unenäod, mille puhul äratatakse 5 minuti jooksul pärast REMepisoodi, või siis viimane unenägu enne ärkamist. Et normaalselt jäävad meile meelde hilised unenäod, tundubki unenäoelu nii irreaalsena. Varasemad unenäod sisaldavad täiesti mõistlikku ja loogiliselt seostatud materjali. REMune ajal mõjuvad välised ärritid võetakse mõnikord unenäosse vastu ja põimitakse sellesse. UNEHALVATUS EHK UNEPARALÜÜS Unehalvatus on seotud halvatusega une ajal, mis võib olla seotud narkolepsiaga, katapleksiaga ning hallutsinatsioonidega. Neuroloogid ja psühholoogid väidavad selle olevat sarnase ilminguga, mis toimub REMune perioodis
mis eemaldub modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja on väga hästi säilinud nii vormis kui viimistluses. Suureks plussiks on see, et maja on algse omaniku valduses. Majaesised mägimännid on kahjuks kasvanud suureks ning veninud vormist välja, varjates ühtlasi vaadet majale. Vilen Künnapu on kirjutanud ,,Venn maja" ja arhitekti kohta poeetiliselt: ,,Ärevalt ja irreaalsena mõjub venna eramu Meriväljal (1983). Tumepunane puidust skulptuur, mis, kui nukker muistne hiigelloom vaatab mööduvat raudteed, kuid raudtee on tühi, rong käib vaid korra nädalas. Ehitis tekitab koos tühja raudteega filosoofilise paari, mida võib vaadelda ühtse sümbolina ... Kaasik on vist eesti arhitektuuris ainus arhitekt, kes valdab täiuslikult inetuse kõiki mehhanisme. Tema majad on salapärased, alateadvust ärritavad, koledad. Samas õhkub
annaabi.ee 
