majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud raamatu vastu koraldati NSVL-is propakandakampaania, aga lääneriikides sai see raamat vägagi populaarseks. Külma sõja mõjul sai uueks juhtivaks kunsti zanriks popkunst, kus ironiseeriti teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. 1947. aastal ilmus USA-s esimene koomiksiseeria, mis hirmutas ameeriklasi kommunismiohu eest. Külma sõja perioodil olid väga levinud poliitilised propaganda plakatid, kus NSV Liidus ülistati Stalinit. 1950. aastatel ilmus Nõukogude Liidu plakat, mis sisendab rahvale Stalini headust. Plakatil seisis kiri: ,,Meist igaühe eest hoolitseb Stalin Kremlis."
jaburam valitsemisvorm, milleni inimkond on jõudnud. Kuid kõigest hoolimata peame sellega leppima, sest midagi paremat ei ole suudetud välja mõelda”. 107 Demokraatia pole üksmeel. Demokraatia on protseduur, mida tuleb rangelt järgida ja mille täitmist tuleb kontrollida. Demokraatlike ühiskondade sisekonflikte tasandavad õiglased protse- duurireeglid ja vastuolude kanaliseerimine süsteemist väljapoole. 2000. aasta lõpus ironiseeriti palju USA presidendivalimiste võitja selgitamise pika protseduuri üle. Kuid probleemi aeglane lahendamine advokaatide-kohtute abil oli siiski tunduvalt parem kui kiire lahendamine tankide abil (kardetavasti oleksid sellises olukorras paljudes riikides tankid tänavatele ilmunud). Jätkates pikaleveninud vahemärkust demokraatia ebatõhususest, võiks enam-vähem sama- moodi läheneda ka turumajanduse ja käsumajanduse probleemidele. Põhimõtteliselt võiks käsu-
annaabi.ee 
