Lugemise muudavad huvitavaks autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. Omapärased on ka tegelased, keda Ekke kohtab. Pille Riin on kohatud tegelastest üks huvitavamaid. Lagunevad taluhoones vedeledes meenutab ta romaani alguses puu otsas unelevat Ekket. Millest aga Ekke aru ei saa, on Pille Riini oskus ehitada enda ümber fantaasiamaailma. Pille Riin on arvamusel, et realism on mannetute irisejate jaoks, Ekke jällegi usub, et kujutelmad ei täida kõhtu. Ekke ei kritiseeri ega püüa muuta teisi inimesi, ta jätab nad kui eeskujud seljataha, kes tähistavad tema enda erinevaid rolle. Ees on muudkui ootamas uus roll, uus osa mida mängida. Iga roll õpetab Ekkele midagi, aitab kaasa tema isiksuse ja võimete kujunemisele. Ta teeb igast kogemusest sisemisi järeldusi iseenda kohta, olles hämmastavalt rollitruu ka siis, kui olukord nõuaks risti vastupidist
Ehk oli ta elult juba piisavlt valusasti nina pihta saanud ning puges nüüd uue valu kartuses ükskõiksuse taha. Ta ei olnud enam see, kes ta varem olnud oli. Ekke Moor püüdis tüdruku ellu mõne päikesekiire tuua ning usun, et ta sai ka sellega hakkama. Kindlasti andis ka Pille Riin Ekkele nii mõndagi. Üks, mida külas hullumeelseks peetud tüdruk maailmarändurile selgeks teha püüdis, oli see, et realism on mannetute irisejate jaoks. Kuigi mina isiklikult olen üsna realistlik inimene, nautisin ma Pille Riini oskust, suutlikkust ja tahet elada fantaasiamaailmas ja end seal õnnelikuna tunda. 27 Sündmustes, mis olid seotud venelanna Jevdokiaga, tajusin tolerantsust eestlaste suhtumises venelastesse. Pigem tundsin mittesallivust Jevdokia poolelt,