3 Tavaliselt koosnevad kõrgrünkpilved allajahtunud veepiiskadest, mõnikord moodustavad neid nii allajahtunud veepiisakesed kui ka jääkristallide ja lumekübemete segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiiskud või üksikud lumehelbed sajuhoogudena või laussajuna. Kõrgrünkpilvede puhul võivad esineda niisugused optilised nähtused nagu tara ehk pärg ja irisatsioon. Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks. · Lainelised kõrgrünkpilved (Altocumulus undulatus Ac und) o Läbipaistvad kõrgrünkpilved (Altocumulus translucidus Ac trans) o Altocumulus undulatus translucidus (Ac und trans) o Läbipaistmatud kõrgrünkpilved (Altocumulus opacus Ac op) o Läätsekujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis Ac lent)
neerjad terad, sfäroliidid Päevakivid Plagioklassid Prismalised, Valge, Klaasi L selge, K 6 T 2,62- M; MO Labrador tumesinine, Monokliinne, trikliinne plaatjad, plokilised valkjashall, hall, täiuslik 2,76 metasonaatil.; S irisatsioon kristallid rohekas diageneetiline Leelispäevakivid Haluriit TARD E MAGMAKIVIMID Happelised Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan Pimss Keskmised Dioriit Aluselised Gabro Basalt Diabaas MOONDEKIVIMID Kloriitkilt (e rohekilt) Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor Migmatiit SETTEKIVIMID Savi Graptoliitargilliit Liivakivi
kasvab kõrgusega u 50 km´ni, seal 90% kõrgrünkpilved jaotusest, pilvisusest, aluspinna Kolvikesed – värvide tajumine piirkonnas atmosfääriosoonist, viimastel Valguse irisatsioon - valguse difraktsioon peegeldumisomadusest 0,4-0,7 nanomeetrit aastakümnenditel jahtub Ac servades - stratopaus – 50 km´l, keskmine temp 0`C Valge valgus – kui kõik lainepikkused Irisatsioon – pilev pool-läbipaistvad
kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass võtab kobarja pinna kuju, mis hiljem kivistub. Tekib ka stalaktiitsete ja stalagmiitsete tilkekivimite juures. Nt vett sisaldav kollakas FeO(OH). 47. Mineraalide värvus: idiokromaatlline -, allokromaatiline - ja pseudokromaatiline värvus, opalestsents ja irisatsioon. Esmalt hakkab silma just mineraali värvus. Kuid värvus võib olla petlik, sest üht ja seesama mineraali võib olenevalt keemilistest lisanditest leiduda looduses paljudes värvikombinatsioonides. Idiokromaatiline värvus tuleneb mineraali struktuuri mood osakestest. Omavärvus. Allokromaatiline värvus lisanditest tulenev värvus. Väga mitmekesised. Nt vöödilised, kihilised kristallid. Tihti ebastabiilsed, värvus võib kaduda.
annaabi.ee 
