Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed . 1 P.Päll, “Eesti murded ja kohanimed” Tallinn, 2002 Nt Linnutee, Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem.2 Onomastika e. Nimede keelsus Nagu kõigile sõnadele ja sõnaühenditele on omane keelsus, st mingisse keelde kuulumine, nii on see ka nimede puhul. Enamik kohanimesid on rahvuslikult seotud – kohtadel on ainult sellekeelsed nimed, mis rahvus sel alal elab. Nt Järvamaa kohtadel on eestikeelsed nimed: Ussisoo, Puiatu, Liivamäe, Vanamõisa
Doloris Dolorum Corticis Corticum Konsonanttüveliselt käänduvad ka naissoost kreeka laensõnad, mille gen.sing. lõpp on id-is. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Iris f Irides Kes? Mis? Vikerkest Pleuritis f Pleuritides kopsukelmepõletik Gen. Iridis Iridum Kelle? Mille? Pleuritidis Pleuritidum Konsonanttüvelised kesksoost sõnad Erandlikult käändub 3. käändkonna sõna vas soon. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Pectus n Pectora Kes? Mis? Rind, rindkere Semen n Semina Seeme Vasa Vas n Gen
annaabi.ee 
