Tolmeldajad ei leia tolmuteri mitte avanevatest tolmukapeadest, vaid õietolm on paigutatud mujale. Sageli moodustavad tolmukapead toru, mille sisse variseb õietolm. Õietolm tõugatakse torust kasvava emakakaela poolt välja. Sellised mehhanismid on iseloomulikud kõigile kellukalistele (Campanulaceae) ning korvõielistele (Asteraceae). Nendel sug. puuduvad asteriididele iseloomulikud iridoidid. Sugukond Asteraceae korvõielised o rohtne, piimasoontega (vaik või lateks) ja keeruka sekundaarse ainevahetusega (varuaine inuliin, iridoidid puuduvad) Lehed: vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega)
Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6 bidens võib röövikute tiheda kooselu ajal vähendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude eest on röövikud paremini kaitstud. Taimedest röövikutesse talletatud erilised ained iridoidid muudavad nad lindudele kibedaks ja vastumeelseks. See, et mosaiikliblikad munevad ühte kohta väga palju mune, on ühest küljest hea, sest nii on vaenlastel neid raskem leida. Teiselt poolt jälle: kui vaenlased munakogumiku või röövikute seltsingu siiski avastavad, võivad nad selle viimseni hävitada. Liblikate heaolu mõjutab ka inimene oma tegevusega, seda eeskätt elupaiku kujundades. Tundub, et nende liikide elukeskkonnale on mõjunud soodsalt hajus talumajapidamine ning
annaabi.ee 
