Maastikuarheoloogiat kui arheoloogilist suunda ei saanud tekkida enne, kui polnud tehtud põhjalik ja usaldusväärne andmebaas arheoloogilistest leiukohtadest. Esimesed muististe registreerimisid Eesti aladel toimusid Jaan Jungi eestvedamisel 19.sajandi lõpus. Jaan Jung oli kooliõpetaja, kes huvitus väga ajaloost ning eriti ajaloolisi väärtusi omavatest vanaaja mälestistest. Korrespodentide abiga koguti kokku andmed munasaja muististe ja irdleidude kohta üle Eesti. 1920.aastatel viidi läbi teine muististe registreerimine professor Aarne Michaël Tallgreni juhtimisel. Töö käigus kontrolliti varasemat informatsiooni ja täiendati Jungi nimekirju oluliselt uute teadetega. Loodud andmebaas võimaldas muinasasustuste teaduslikku analüüsi. Tallgren seisukoht muinasaegsete asulate levialakaartide põhjal oli, et kui kui kiviajal, mis oli püügimajanduslik, paiknesid asustused veekogude lähedal, siis rooma rauaajaks oli asustus
Peale selle, kaevas mitmeid legendaarseid paiku Kreekas. Trooja sõja sündmuste aegset kihti ta päris täpselt paika ei pannud see avastati hiljem, aga kaevas Trooja ründajate paika Mükeenes kuningate hauudu...pööras tähelep antiik muisistele näitas, et muisiste ja eeposte taga on reaalsed ajaloosündmused...On palju kritiseeritud. Gustaf KOSSINNA (1858-1931) preislane tema hakkas esimesena kasutama arheoloogias kaarte. Kaartidele kandis teatud tüüpi kinnismuistiseid ja irdleidude asukohti. Hakkas määrama teatud esinemispiirkondi. Järeldused ei olnud adekvaatsed kuna oma natsionalistlikest vaadetest üritas tõestada, et paljud naaberalad millelt leiti germaani leide on kuulunud germaanlastele ja kõik teised rahvad on vahepeal need alad ära vallutanud. See kaartide kasutamise meetod oli täiesti uus tema arendas selle välja ja läks sellega arheol. ajalukku
annaabi.ee 
