mis tubakasuitsus. Tolmu keskmiseks tiheduseks on üks osake mitmekorruselise maja ruumala kohta. Ka massi poolest on tolmu palju vähem kui gaasi üks gramm tolmu saja grammi gaasi kohta. Tolm ja gaas esinevad alati koos. Kus on palju gaasi, seal on ka palju tolmu. Tähtedevaheline gaas ja tolm ei jaotu galaktikas ühtlaselt. Hajusaine on koondunud pilvedesse, mille vahel aine tihedus on keskmisest palju väiksem. Tähti ja tolmu Osa tehiskaaslaselt IRAS vaadeldud objektidest on suhteliselt jahedad punased tähed. Enamik kiirgusallikaid on aga veelgi madalama temperatuuriga. Plancki kiirgusseadusest selgub, et kehad, mille temperatuur on paaristkümnest kuni paarituhande kelvinini, kiirgavad kõige tugevamini spektri infrapunaosas. Oma " infrapunase silmaga" nägi IRAS kõiki Päikesesüsteemikehi planeete, väikeplaneete ja komeete, kuid ennekõike nägi ta kõikjal, suunast sõltumata, tähtedevahelise tolmupilvi
ning ultraviolettkiiri, röntgenkiiri, gamma- ning kosmilisi kiiri. Saadud informatsiooni saadavad nad raadiosignaali kujul Maale uurimiseks. Suur osa satelliite tegeleb info kogumisega. Compton GRO, mis suudab tabada gammakiiri, on leidnud sünnijärgus tähti, mis moodustavad tähtedevahelisest tolmust. 1992. aastal tööd alustanud EUE, mis suudab püüda ultraviolettkiiri, jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada, ning salapäraseid üliraskeid kvasareid. IRAS registreerib kosmosest tulevat infrapunakiirgust, mis pärineb peamiselt soojenevatest tähtedest, mis pole veel piisavalt kuumad, et olla silmaga nähtavad. Luuresatelliidid Mitmed riigid on võtnud kasutusele satelliite, mis jälgivad teiste riikide maavägesid, tanke, Click to edit Master text styles raketibaase, lennukeid ning sõjalaevu. Tavaliselt on need salajased satelliidid, mille puhul ei taheta, et
avastada, vahendab NewScientist. Teadlaste hinnangul leidub meie galaktikas ligi 3000 komeeti, kuid ainult 25 neist on praeguseks tuvastatud. ,,Tumedaks" muutub komeet siis, kui vesi tema pinnalt aurustub. Vee puudumise tõttu peegeldab taevakeha tagasi vähem valgust, ja see teebki tema avastamise keerulisemaks. Astronoomid on korduvalt avastanud komeete kõigest mõni päev enne seda, kui need on Maast möödunud. Näiteks 1983. aastal möödus komeet nimega IRAS-Araki-Alcock Maast vaid viie miljoni kilomeetri kauguselt, kuid teadlased avastasid selle vaid kaks nädalat varem. Tegu oli viimase 200 aasta jooksul Maast kõige lähemalt möödunud komeediga. USAs Colorados asuva Southwest uurimisinstituuti teadur Clark Chapman rahustab siiski, et sellised komeedid neelavad piisavas koguses päikesevalgust ning neid on võimalik tuvastada soojuse järgi, mida nad välja kiirgavad. 3.6 Tuntud komeedikütid Komeetide otsimine on hasartne tegevus
röntgenkiiri, gamma- ning kosmilisi kiiri. Saadud informatsiooni saadavad nad raadiosignaali kujul Maale uurimiseks. Suur osa satelliite tegeleb info kogumisega. Compton GRO, mis suudab tabada gammakiiri, on leidnud sünnijärgus tähti, mis moodustavad tähtedevahelisest tolmust. 1992. aastal tööd alustanud EUE, mis suudab püüda ultraviolettkiiri, jälgib äärmiselt kuumi tähti, mis võivad supernoovadena plahvatada, ning salapäraseid üliraskeid kvasareid. IRAS registreerib kosmosest tulevat infrapunakiirgust, mis pärineb peamiselt soojenevatest tähtedest, mis pole veel piisavalt kuumad, et olla silmaga nähtavad. 11 8. Luuresatelliidid 20. sajandi teisel poolel moodustasid USA ja Nõukogude Liit kaks sõjalist vastasleeri. Seda konflikti nimetati külmaks sõjaks. Õhus rippus tuumasõja oht. 1963. aastal saatsid ameeriklased
annaabi.ee 
