vahel tähendaks vältimatut sõda. Vürst von Bismarck oli hoiatanud mitte ainult sõja eest kahel rindel, vaid ka ühel rindel, kui seal sõdib Venemaa. Ja ometi Hitler ründas. Ja mitte ükski ajaloolane pole tema motiivide vastu huvi tundnud? Kuid Hitler ise ütles krahv Schulenbergile:,,Krahv, mul ei ole teist väljapääsu.” See, et NSVL ei olevat sõjaks valmis olnud ja see tabas teda ootamatult, on täielik vale. Näiteks Irakli Toidze patriootlik plakat, mis kutsub kõiki lahingusse (,,Emake kodumaa kutsub!”), ilmus Jaroslavli tänavatele 22. juuni õhtul 1941, Saraatovisse 22. juuni pärastlõunal, Novosibirski ja Habarovskisse 23. juunil. Millal kunstnik selle lõi, millal see trükiti ja kohale toimetati, kui ,,ootamatu” Suur Isamaasõda algas 22. juuni varahommikul? Minski sõjakomissariaati saabusid need plakatid aga juba 1940. a. detsembris!!! 1941.a. 22
aastal, eesmärgiks võimu lihtrahvale lähemale tuua ja oma esindatust saada. Keisrivalitsus neid üldiselt tunnustada ei tahtnud ja näiteks Petrogradi Nõukogu juhtkond arreteeriti jaanuaris 1917. Terav opositsioon tsaari- valitsusele muutis nõukogud rahva hulgas 1917. aastal aga ülipopulaarseks. Petrogradi Nõukogus domineerisid mensevikud, selle juhiks oli alguses grusiin Nikolai Tsheidze (1864-1926) ja märtsi lõpust 1917 teine grusiin Irakli Tsereteli (1881-1959). Mensevike juhtimisel otsustati mais 1917 lubada nõukogu liikmetel kuuluda ka valitsusse, mis hakkas muutuma järjest vasakpoolsemaks. Seetõttu kujunes suvel 1917 kõige selgemini valitsuse vastu olevaks opositsiooniks bolsevikud ja nende populaarsus hakkas kiiresti kasvama, samal ajal kui valitsuse reitingud langesid. Kornilovi ,,ülestõus" tõi veelgi enam lihtrahvast bolsevike poolele, kelles hakati nägema peamist jõudu vältimaks sõjaväelist diktatuuri
hakati kohaldama juba 1. septembrist 2014., ootamata ära selle ratifitseerimist EL liikmesriikide parlamentides. 17. septembril 2014. aga toimus Euroopa Liidu ja Gruusia assotseerumisnõukogu esimene kohtumine. See on sõlmitud assotseerumislepingu kohaselt kõrgeim ametlik organ, mis teostab järelevalvet kõnealuse lepingu rakendamise üle. 2015. aasta 26. veebruaril ja 12. mail kohtus EL-i eesistuja Donald Tusk Gruusia värske peaministri Irakli Garibašviliga ning arutas temaga assotseerumislepingu rakendamist ja ettevalmistusi viisavabaduse rakendamiseks Gruusias. Euroopa Ülemkogu president D. Tusk tunnistas siis Gruusia rolli idapartnerluse esirinnas. Kuna Gruusia on Eesti arengukoostöö üks sihtriike, siis on Eesti Idapartnerluse Keskus korraldanud Gruusia riigiametnikele hulgaliselt riigihalduse alaseid seminare ja tutvustanud Gruusia farmereile Eesti eesrindlikke taime- ja loomakasvatusühistuid
annaabi.ee 
