03.11: Iraaklased nõuavad Bagdadis suuremat palka · ERR Uudised 14.12.11: Obama kuulutab Iraagi sõja lõppenuks Varia · 1997. aasta lõpus oli umbkaudu veerandmiljardilise rahvastikuga Iraagis kasutusel 4,85 miljonit raadiot ja 1,75 miljonit televiisorit. · Eestis ei ole Iraagi suursaadikut ja Iraagis ei ole ka Eesti suursaadikut. · Üks kahekümnest vastsündinust sureb. · Vaevalt üks viiesajast iraaklasest kasutab internetti. · Kahe iraaklase kohta on üks mobiiltelefon. Kasutatud materjalid · Õpik "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" · http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel251_217.html (vaadatud: 18.03.2012) · http://et.wikipedia.org/wiki/Iraak (vaadatud: 21.03.2012) · http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel62_41.html (vaadatud: 18.03.2012) · http://www.infoplease.com/ce6/world/A0858895.html (vaadatud: 18.03.2012) · https://www.cia
uusi naftajuhtmeid ja taastati tootmisvõimsusi. Kui Iraak augustis 1990 hõivas Kuveidi, järgnesid rahvusvahelised majandussanktsioonid ning Lahesõda jaanuaris 1991, mis majandusaktiivsust tunduvalt vähendasid. Majandust nõrgendas see, et valitsus pidas ülal suurt sõjaväge ja julgeolekuorganeid ning investeeris ressursse reziimi toetajatesse. Detsembris 1996 käivitati programm "nafta toidu vastu", mis aitas keskmise iraaklase elu parandada. Programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati Iraagil eksportida piiratud koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi. Detsembris 1999 lubas ÜRO Julgeolekunõukogu Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati ÜRO Kompensatsioonifondi ja ÜRO halduskulude katteks
lastele kui ka täiskasvanutele. Teos „Tappev uudishimu.“ Iraagi sünonüümideks peab eesti inimene ilmselt sõda, kaost, fundamentalistliku islami, inimõiguste puudumist, vaesust, kaost, surma ja nälga. Kuidas on asjalood tegelikult? Raamatu „Tappev uudishimu“ autor, kriisikolletele spetsialiseerunud ajakirjanik Ivar Soopan on töötanud aastaid Iraagis. Tema jutust selgub tegelik tõde sõjast ja päevavalgele tuleb iraaklase mõttemaailm ja üllatav elurõõm, lahkus ja lustlikus. Muidugi ei puudu saatest sõjakoledused: inimröövid ja enesetaputerroristid, mis on osaks Bagdadi igapäevaelust. Ivar Soopani eesmärk on luua Eesti inimesele pilt tegelikust Iraagist, mitte hägustatud USA propagandakonveierist manatud projektsioon jubedast Al-Qaeda tandrist. Saame teada, et Iraak on riik, kus inimesed käivad väljas ja naudivad elu, hindavad läänelike elumalle ja armastavad pidutseda ja tantsida
annaabi.ee 
