mobiilse faasi (vedelik, gaas) suhtes toimub nende lahutumine. Nähtusteks, mis kutsuvad esile afiinsuse statsionaarse faasi suhtes, on adsorptsioon(lahutatava segu komponentide erinevale seostumisvõimele tahke adsorbendiga (statsionaarne faas), milleks on mõni peeneteraline materjal alumiiniumoksiid, silikageel, tärklis, tselluloos, tseoliit, aktiivsüsi vmt.) ja ioonvahetus (lahutatavas segus sisalduvate ioonide pöörduval vahetumisel statsionaarse faasina kasutatava polümeerse vaigu (ioonvahetaja) ioonide vastu. Selle kromatograafia meetodi aluseks on statsionaarse faasi ja lahutatava segu ioonide elektrostaatiline vastastoime). Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Afiinsuskromatograafia on kromatograafia liik, millega segu lahutamine toimub tänu
spektromeetrilisi detektoreid, detektor elektrokeemilisi detektor, detektor mass- spektromeetrit. 5.3 Ioonkromatograafia Statsionaarne faas on ioonvahetaja, ioonvahetaja seejuures statsionaarsel faasil on ioonselt laetud pind, mille laeng on vastupidine määratavale komponendile. komponendile katioon-vahetajad: vahetajad: R-SO3- H+ tugev hape R-COO- Na+ nõrk hape anioon-vahetajad: R-CH2N (CH3)3+ Cl- R-NH(R´)2+ Cl- Ioonkromatograafia tööpõhimõte Anioonide segu analüüs
Tüüpilisteks voolutiteks on heksaan, benseen, eeter, kloroform, mitmesugused alkoholid ja ketoonid ning mitmed vesilahused kombinatsioonis orgaaniliste lahustitega. Adsorptsioonkromatograafiat kasutatakse eriti lipiidide, sh steroidide, karotenoidide, samuti klorofüllide ja nende sünteesi lähteühendite segude lahutamiseks. Ioonvahetuskromatograafia baseerub lahutatavas segus sisalduvate ioonide pöörduval vahetumisel statsionaarse faasina kasutatava polümeerse vaigu (ioonvahetaja e ioniidi) ioonide vastu. Selle kromatograafia meetodi aluseks on statsionaarse faasi ja lahutatava segu ioonide elektrostaatiline vastastoime. Lahutumine sõltub laetud molekulide (= ioonide) erineva tugevusega seostumisest vastasmärgilise laenguga ioonvahetajale ja sellest tingitud difusioonikoefitsientide erinevusest. Kationiidid on happelise iseloomuga ioonvahetajad, mis sisaldavad, näiteks, karboksüül- või sulforühmi, mille prootonid võivad vahetuda segus olevate katioonidega
annaabi.ee 
