Millised tegurid tugevdavad soola hüdrolüüsi? Nõrga happe soolad ja nõrga aluse soolad. Temperatuuri tõus, lahuse lahjendamine, nõrga happe soola puhul happe lisamine; nõrga aluse soola puhul leelise lisamine. 10. Kuidas ja miks sõltub hüdrolüüsi tugevus hüdrolüüsuva iooni laengust ja raadiusest? Mida suurem on iooni laeng ja mida väiksem raadius, seda tugevam vastastiktoime H20-ga, seda tugevam hüdrolüüs. Kõvad/jäigad happed/alused annava omavahel paremini ioonsidet. 11. Reastage järgmiste ainete 0,1 M lahused pH kasvu järjekorras. Milline on nende lahuste keskkond (happeline, neutraalne või aluseline)? Miks? Na2SO4, FeCl3, FeCl2, CH3COONH4, LiCl, Na2CO3, NaHCO3. 12. Millistel juhtudel Na2CO3 hüdrolüüsimäär lahuses kasvab? Miks? a) lahuse lahjendamisel, b) lahuse kuumutamisel, c) lahusele NaOH lisamisel, d) lahusele NaCl lisamisel, e) lahusele HCl lisamisel. Lahuse lahjendamisel kasvab
Kõigest ülaltoodust tuleneb materjaliteadusele väga tähtis põhimõte, mida me jälgime läbi kogu kursuse: ioonide tasakaalulised asukohad vastavad ioonide süsteemi energia miinimumile. Süsteemile tuleb anda täiendavat energiat, et viia ioone välja sellest tasakaaluolekust. 21 3.2.3. Ioonide paiknemine ioonsetes tahketes ainetes (joonis 2.23). Seni vaatlesime sidet kahe iooni vahel ioonpaaris. Järgnevalt käsitleme lühidalt ioonsidet kolmemõõtmelises ioonses tahkes kehas. Eeldades elektronkihtide ligikaudset sümmeetrilist laengu jaotust, tõime eelnevalt sisse ioonraadiuse mõiste. Samuti näitasime, et moodustunud katiooni raadius on väiksem kui aatomi raadius ja moodustunud aniooni raadius aga suurem kui aatomi, millest ta moodustus, raadius (joonis 2.16). Kui erinimeliste laengutega ioonid moodustavad tahke keha, siis nende vaheline side ei oma eelistatud