elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega, erinevate alakihi orbitaalidele Põhiolek – aatomi kõige madalama energiaga seisund Ergastatud olek – kõrgema energiaga seisund Osaliselt täidetud välist elektronkihti nimetatakse valentskihiks ja selllel olevaid elektrone valentselektronideks Aatomiraadius – pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius – elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia; suurematel aatomitel on üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi
elektronid eelistatult ühekaupa, paralleelsete spinnidega, erinevate alakihi orbitaalidele Põhiolek aatomi kõige madalama energiaga seisund Ergastatud olek kõrgema energiaga seisund Osaliselt täidetud välist elektronkihti nimetatakse valentskihiks ja selllel olevaid elektrone valentselektronideks Aatomiraadius pool naaberaatomite vahekaugusest; kovalentne raadius (aatomid kovalentselt seotud); van der Waalsi raadius (kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku) Ioonraadius elemendi ioonraadius on tema osa naaberioonide vahelisest kaugusest ioonilises tahkises Anioonid on suuremad, kui vastavad aatomid; katioonid on väiksemad kui vastavad aatomid; isoelektroonsed ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng Ionisatsioonienergia gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia; suurematel aatomitel on üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi
Nimetatud mineraalide fluorisisaldus võib olla 0,4-1,2%. Fluori esineb ka savis, kus see on seotud lisandina esineva lubjakivi või fosfaatmineraalidega. Mitmed mineraalid (nt zinnwaldiit) sisaldavad fluori suuresti varieeruvates kogustes. Mõnede mineraalide kristalliseerumise hilistes staadiumides võivad F- ioonid struktuurides asendada OH- ioone. Selline protsess võib toimuda vilkude, küünekivide ja turmaliinide moodustumisel. Antud nähtus on tingitud F- (ioonraadius 1,23-1,36Å) ja OH- (ioonraadius 1,37-1,40Å) väga sarnastest ioonraadiustest. Teatud tüüpi graniitides on fluor kontsentreerunud biotiiti ((Mg, Fe)3[Si3AlO10][OH, F]2) ja küünekivisse. Sulanud magmas on lenduv fluorikomponent fraktsioneerunud varastel mineraalide diferentseerumisjärkudel apatiiti ja küünekivisse ning hilisemates staadiumides biotiiti ja küünekivisse. Basaldis ja gabros sisaldub kogu fluor apatiidi koosseisus. Teistes moonde- ja tardkivimites (näiteks
Negatiivse iooni raadius on suurem vastavast aatomraadiusest
R(-)>R(0)
Positiivse iooni raadius on väiksem vastavast aatomraadiusest
R(+)
elektronegatiivsusega aatomi vahel, millest vähemalt ühel peab olema ka vaba elektronipaar. Londoni jõud kõigi molekulide vahel, ka mittepolaarsete molekulide vahel. 37. Selgitage, millest sõltub ioon-dipool ja dipool-dipool vastastikmõju suhteline tugevus. Ioon-dipool interaktsioonid on palju nõrgemad kui ioon-ioon interaktsioonid. Samas tagavad ioon-dipool interaktsioonid näiteks enamike soolade lahustuvuse vees. Mida väiksem on ioonraadius, seda lähemale saab ioon dipoolile minna, seda tugevamad on ioon-dipool interaktsioonid. 38. Kuidas tekivad Londoni jõud? Selgitage nende sõltuvust aatomi polariseeritavusest ning molekuli kujust ja suurusest. Elektrontiheduse jaotus molekulis pole staatiline, pidevalt toimub elektrontiheduse fluktuatsioone; ühes või teises molekuli osas on eleketrontihedus suurem või väiksem keskmisest. Kui 2 mittepolaarset molekuli satuvad kokku, siis nende dipoolmomendid kooskõlastuvad (+,-)
Nende metallide omadused on üpriski sarnased, kuid erinevad A-rühma metallide omadustest. Neid metalle nimetatakse ka siirdemetallideks. Esimesed 12 elementi metallilised, (järgnevad 2 poolmetallid) alates Ga (väliselektronkihil 3 elektroni), elektronide arv suureneb perioodi lõpuks ja Se, Br ja Kr on tüüpilised mittemetallid 17. Elementide omaduste muutumine elementide perioodilise süsteemi perioodis. Perioodis aatomiraadius väheneb, ioonraadius aga suureneb. Perioodides muutuvad metall mittemetalliks, aluseline oksiid amfoteerseks, oksiid happeliseks oksiidiks. 18. Elementide omaduste erinevused elementide perioodilise süsteemi rühmas. Rühmas ülalt alla suurenem aatommass, tuumalaeng ja elektronkihtide arv. 19. Metallide ja mittemetallide omaduste erinevused. Nende erinevused elementide perioodilise süsteemi perioodis. Mittemetalli aatomitel on väliskihis 1-3 elektroni, metalli aatomitel aga 4-8 elektroni.
Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO. (bakteritel: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev.) 109. Mis määrab orbitaalse ruumilise kuju? Kvantarvud. 110. Molkulaarsed valentssidemed eristatakse kui ioonsed ja kovalentsed sidemed. Kuidas üks v teine sidemetüüp tekib ja milles seisneb nende põhierinevus? Ioonne: eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El- pilved peavad oluliselt kattuma. Stabilisatsioonienergia peamine allikas on elektronide poolt hõivatava ruumiosa kasv. 111. Formul Termodünaamika II seadus! Kuidas on see seadus kooskõlas elusloodus nähtavalt kõrge organiseeritusega? Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Teist järku perp.mob on võimatu. Soojus ei saa
annaabi.ee 
