Pärsia vastu. Kuid filosoofi nõuandeid ei võetud kuulda, nagu hiljemgi sageli on juhtunud. Herodotos (11 A 4 DK=Historia I 170.3): [Pärast Ioonia vallutamist Kyros II poolt 547/6 eKr andis Bias ioonlastele nõu ümber asuda Sardiiniasse ja rajada seal ühtne Ioonia riik]... "Aga juba enne Ioonia hävingut oli kasulik ettepanek, mille [kaheteistkümne Ioonia polise probuulide kokkutulekul Panioonionil] tegi Thales, mileetoslane, kelle perekond tuli algselt Foiniikiast; ta veenis ioonlasi pidama ühtainust buleuteerioni [riiginõukogu istungitekoda], ja see buleuteerion pidi olema Teoses, sest Teos on Ioonia keskkoht, ning et teised üksteist polist peaksid olema endiselt asustatud, kuid neid tuleks õiguslikult käsitleda deemidena." Lüüdia ja Pärsia sõjas (Kroisos alustas sõda Kyrosega 546 eKr) mõistis Thales, et Pärsia on ohtlikum vaenlane kui Lüüdia, ning aitas Lüüdiat insenerina: Herodotos (11 A 6 DK=Historia I 75
stabiliseerida. Ateena välispoliitika 478 pandi algus Ateena mereliidule. See sai alguse sellest, et Ioonia linnad ei tahtnud olla spartalaste alluvuses. Pausanias, Sparta lahingujuht, käitus ioonlastega üleolevalt ja Ioonia linnad pakkusid oma liitu Ateenale, kes olid ka ioonlased. Aristeides tuli tagasi ja tema eestvedamisel moodustati Delose liit. See oli Egeuse mere äärsete linnade võitlusliit Pärsia vastu. Delose saarel on üks ühispühamu ja see oli keset merd, ühendades ioonlasi üleüliselt. Synedrion- nõukogu käis seal koos. Liitlased kohustusid ühiselt võitlema. Nad võisid valida, kas nad panevad välja laevu, mis oli kallis; või maksavad andamit foros ühisesse liidukassasse Delose saarel. See ei olnud eriti kurnav. Suur osa liitlastest maksid. Kolm suurt saareriiki panid vaid laevu välja. Ehk liitlased maksid raha ja Ateena ehitas laevu endale. Jõuvahekord muutus Ateena kasuks. Nad
annaabi.ee 
